Uus treening pakub ammu unustatud vana võimlemist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kooli kehalise kasvatuse tunnid ei pruugi alati kulgeda nii kitsast rada pidi kui pildil, sest Idla võimlemisõpetus sobib ka lastele.
Kooli kehalise kasvatuse tunnid ei pruugi alati kulgeda nii kitsast rada pidi kui pildil, sest Idla võimlemisõpetus sobib ka lastele. Foto: Sille Annuk

Oktoobrist alates saavad kõik huvilised kord nädalas osaleda legendaarse Ernst Idla liikumisõpetust järgivas võimlemisgrupis, mida juhendab Paalalinna gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Katrin Reinup.


«Idla võimlemine sobib nii lastele kui igas vanuses naistele ja meestele, kuid loodavasse gruppi ootame siiski eelkõige täiskasvanud naisi,» lausus Katrin Reinup. Tema on praegu Viljandimaal ainus treener, kellele Eesti Idla selts on välja andnud sellekohase kutsetunnistuse.

Neli aastat tagasi hakkas Reinup kursustel osaledes meetodi vastu sügavamat huvi tundma. «Mind võlusid selle õpetuse emotsionaalne pool ning liikumis- ja elurõõm, mis sellega kaasas käivad,» rääkis Reinup.

Ta oli enda jutu järgi hakanud üha enam tundma, et vaid füüsilisele arengule keskendunud treeningud ei paku hingele midagi ega anna seda sisemist tasakaalu, mis peaks olema hea treeningu eesmärk.

Idla võimlemises mängib erilist rolli muusika. Kuigi traditsiooniliselt liiguti elava klaverimuusika saatel, on tänapäeval tehtud mööndusi ja enamasti kasutatakse salvestisi. Siiski annab klaverimuusika võimlemisele toreda retrohõngu.

Juhendaja sõnul on võimlemine, mis esmapilgul näib veidi vanamoeline, väga tõhus, sest arendab painduvust, vastupidavust, koordinatsiooni ja jõudu nii sujuvalt, et treeniv inimene ei taju pingutust.

Liikumise koormust ja olemust arvestades paigutas Reinup Idla võimlemise kuhugi aeroobika ja jooga vahele. Ainsa vahendina kasutatakse palli ja harjutused järgivad inimese loomulikke liigutusi laste mängudest kuni maaharimisvõteteni. Meetodi autor ise kutsus seda rütmiliseks kehakooliks.

«See on natuke salakaval liikumine, mis mõjub märkamatult,» jätkas Reinup ning lisas, et valusaid lihaseid siiski karta ei maksa, sest enamasti ei anna need tunda isegi vähe treenitud inimestel.

Et Idla õpetus propageerib paljajalu võimlemist, on mõni võimleja saanud esimesest treeningust vaid tundlikud tallaalused. Kuigi Idla soovitas paljajalu võimelda eelkõige lastel, kelle jalavõlv on alles kujunemisjärgus, teeb seda meelsasti ka treener ise. Tema grupis pole see kohustuslik - sama hästi sobivad tavalised võimlemissussid.

Mingeid erilisi tingimusi tulevastelt võimlejatelt ei oodata. «Ainsad eeldused on hea tahe ja rõõmus meel,» kinnitas Reinup.

Grupp hakkab alates 1. oktoobrist koos käima kolmapäeviti kell 18.00 Valuoja koolis.

Märksõnad

Tagasi üles