Halliste rahvamaja juhataja Laine Pedaja aastatepikkune vaev on vilja kandnud: projektiraha abiga on lagunema kippunud hoone saanud uueks. Jõuludest alates on seal ka kraanivesi, mida oli oodatud aastakümneid.
Rahvamaja jõudis tänapäeva
13. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vee ja kanalisatsiooni saamine oli mulle ja koristajale tõeline rõõm,» ütles Laine Pedaja. «Praegu, kui lumehanged on räästani, oleks 200-300 meetri kauguselt kelguga vett vedada ikka päris ränk töö.»
Nüüd, kui majas on ka dušinurgad, saab hakata seal laagreid korraldama.
Uus algus
Eelmine aasta oli rahvamajale uus algus. «Jaanipäevaks saime projektirahaga uue katuse,» kõneles juhataja. «Kui seda poleks sündinud, oleks vana katus tänavuse lumega arvatavasti kokku kukkunud.»
Katusevahetuseks sai Halliste elu arengu selts Leader-programmist projektitoetust 22 369 eurot (350 000 krooni) ning vee ja kanalisatsiooni majja toomiseks põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt 29 271 eurot (458 000 krooni). Laine Pedaja kirjutas projektid valmis ja viis nad ka ellu. Mõlemal juhul tasus vald kümneprotsendilise omaosaluse. Ehitustööd tegi aktsiaselts Pärlin.
Juba paar aastat varem oli saalis tehtud projektirahaga põhjalik remont ja vahetati ka maja aknad. Nüüd on saal väga ilusate rahvuslike mustritega dekoreeritud.
Endine pritsimaja
Seinal savi sees on maja sünniaasta: 1932. Algul oli see nii pritsi- kui rahvamaja. «Kümmekond aastat tagasi käisid tuletõrjujad maja vaatamas,» rääkis Laine Pedaja. «Et oli tagastamiste aeg, mõtlesin, et nüüd võtavad nad meil hoone käest ära. Aga nad ütlesid, et olgu meil Hallistes ka üks ilus asi. Tegelikult oli põhjus vist selles, et maja seisukord oli väga kehv ning nad lihtsalt ei tahtnud seda.»
1999. aastast rahvamaja juhatanud Pedaja kirjeldust mööda oli hoone tollal tõepoolest väga kehvas seisus, sel polnud õigeid aknaidki ees.
«Inimesed tulid talvel näitemängu tegema ja ütlesid, et õhk on sees sama külm kui õues, ainult nii libe pole. Korralikult tantsida siin ei saanud. Olen ise palju kingi ja kontsi siia põrandapragude vahele lõhkunud,» meenutas ta muigamisi ja lisas, et enne iga pidu tuli põrandanaelad sisse lüüa.
Laine Pedaja tõdes, et algul oli tal raske ning esimesele projektitaotlusele vastati eitavalt. Viimaks õnnestus akende vahetamiseks projektiraha saada.
«Tänu parematele oludele on rahva huvi maja vastu kasvanud. Inimesi käib palju ja rohkesti on neid, kes tahavad siin oma sünnipäeva pidada,» rõõmustas ta.
Helesinine unistus on terrass
Majas käivad koos rahva- ja show-tantsuring ning mudilased. Laine Pedaja juhatab show-tantsurühmi. Ruumi jagub ka suurematele üritustele, näiteks 26. veebruaril on kavas maakondlik loometantsupäev. Aeg-ajalt peetakse kohvikuõhtuid ja viimasele soovis pääseda nii palju rahvast, et osa jäi ukse taha.
Hoone tulevikust kõneldes ütles juhataja, et nüüd on jäänud korda teha veel fassaad ja väikesed kõrvalruumid. «Helesinine unistus on teha maja taha õhtusteks kontsertideks terrass, kus päike hästi peale paistaks.»
ARVAMUS
Andres Rõigas,
Halliste vallavanem
Laine Pedaja on olnud väga toimekas ja tubli inimene. Tema tegevus on meile olnud positiivseks üllatuseks. Sel aastal tegi ta koguni kaks projekti rahvamaja uuendamiseks. Vallarahvas võib selle paigaga väga rahul olla.