Kallid koeraomanikud, s*tal suusk ei libise!

Foto: Aivar Aotäht

SUUSATAMINE on ilmataadi tahtel praegu enam-vähem sama mis ujumine. Kummatigi pole veel leiutatud niisugust ala nagu slaalomujumine — vähemalt pole seda olümpiamängude kavas. Meie kallid kaaslinlased hoolitsevad, et kui mainitud ala tuleb, on viljandlased selles esirinnas.

TUNNISTAN, et olen suusatamises võhik. Tean vaid, et tublil pühapäevasuusatajal läheb vaja taldade alla kaht pilbast ja mõlemasse kätte kaigast. Ometi olen näinud, milline näeb praegu välja suusarada.

«Ettevaatust: miin paremal!», «Vaata ette, s... otse ees!», «Hoia vasakule: paremal kollane väli!»... Selliseid silte peaks vähemalt Männimäel olema täis kogu terviserada. Kallitele kutsaomanikele võiks neid jagada hulgi, näiteks eurokalkulaatorite asemel!

Et asja taga pole arvatavasti siiski soov propageerida uut spordiala, vaid laiskus, on probleem tõsine ning kõne alla tuleks munitsipaalpolitsei asutamise asemel võtta suisa eraldi penipatrulli loomine. Ehk suudaks mõni äraostmatu seda rasket ülesannet täita.

Teine lahendus on see, et koerakõnnitajad ostavad kummikud, kutsuvad peni korrale, kui too üritab reostada meie kallist terviserada, ja astuvad oma karvase sõbraga mõne sammu suusateest kõrvale.

EELRÄÄGITU annab alust arvata, et inimestele on ikka veel südamelähedane meie kallis president Lennart Meri. Võib-olla üritavad nad sedaviisi talitades järgida tema tuntud ütlust: «Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis.»

Julgen kinnitada teile, kallid sõbrad, et Viljandi terviserajal valitsevat olukorda president oma ajatut lauset sõnastades küll silmas ei pidanud.