Reedel ja laupäeval Olustvere ametikooli põldudel neljandat korda teoks saanud Eesti künnimeistrivõistlused tõid kohale nii noori kui meistrite klassi põllumehi.
Adrahõlmad pöörasid võistu maakamarat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavapäraselt peeti kõigepealt kõnesid. Hulga kiitvate sõnavõttude kõrval jäi kõlama ka mõrumaid noote: paljud polnud rahul sellega, et Eesti meestel jäi tänavu rahapuuduse tõttu sõitmata Austriasse kündmise maailmameistrivõistlustele.
«Krokodillid sõid riigieelarvesse augud ja seepärast võistluste jaoks raha ei leitud,» nentis Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak.
Üks võistluste korraldajaid, põllumajandusmasinaid müüva aktsiaseltsi A. Tammel nõukogu esimees Arvi Tammel tõdes, et Leedu leidis võimaluse oma mehed maailma tippkündjatega rinda pistma saata ja üks neist oli rohumaa künnis tunnistatud kolmanda koha vääriliseks. Möödunud aastal oli Leedu ise maailmameistrivõistluste korraldaja.
Kündjaamet on popp
Pärast sõnavõtte sõitis traktorite rodu aeglase käiguga võistluspaika. Reedel rassisid meistrid ja noorkündjad kõrrepõllul. Laupäeval pöörasid meistrid pahupidi rohumaad, noorkündjad võtsid aga mõõtu kõrrepõllul ja seal toimus ka pöördatrade vabaklassi võistlus.
Nagu juba aastaid, võtsid peale Olustvere kooli noorte meistrivõistlustest osa Järvamaa kutsehariduskeskuse, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli ning Põltsamaa ametikooli õppurid. Lisaks neile olid kohale sõitnud Saksamaa noormehed Steve Müller ja Robert Rob.
Kokku osales noorkündjate klassis 17 võistlejat. Olustvere kool oli võistlustulle saatnud kuus õpilast.
Olustvere õppetalu direktori Riho Kala sõnul tuli tänavu sellesse ametikooli põllumajandust õppima 28 noort. «See on viimase 15 aasta rekord,» rõõmustas ta.
Ka Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Vello Vilu nentis, et noored tunnevad põllumehe ameti vastu huvi ja künnivõistlustele tuleb iga aastaga aina rohkem osalejaid just ametikoolidest.
Raua asemel plast
Paljud pealtvaatajad olid üllatunud, nähes mõnel Kvernelandi adral plastist sahahõlmu. Arvi Tammel ütles, et selliseid kasutatakse praegu peamiselt võistlusatradel.
«Plasthõlmad on head kleepuvate muldade puhul - neil on hõõrdetakistus väike ja kerge adrahõlm pöörab künniviilu paremini lahti,» rääkis ta. «Pealegi on niisugust atra hea reguleerida.»