Esimesi Eesti maasikaid võib saada juuni algul

Maasikamüüjad on Viljandi turul importmarjadega käe valgeks saanud. Kui lähiajal vihma tuleb, on lootust juba järgmise nädala lõpul sinna ka Eesti maasikaid otsima minna. Foto: Marko Saarm

Eile oli Viljandi turul kaks maasikapakkujat: üks oli väljas marjadega, mis on põsed punaseks saanud Serbias, ja teise leti olid vallutanud Poolast pärit maasikad. Müüjad tunnistasid, et ostjaid väga palju pole ja inimesed küsivad juba Eesti maasikate järele.

Aastaid Viljandi turul maasikaid müümas käinud Udsu talu peremees Heino Ilisson ütles, et loodab siin seekord 5. juunist platsis olla. «Rohelised marjad on otsas. Kui vihma paluksite, võiksite kohe järgmisel nädalal letti tulla,» rääkis harilikult esimesena platsis olev Valgamaa maasikakasvataja, kes püüab ka tänavu oma positsiooni hoida.

Kuivus ongi Ilissoni sõnul suurim mure. Tema maasikaid pole vihmaga õnnistatud juba kuu aega jutti, mistõttu tuleb tal neid voolikuga kasta.

Viljandi turul plaanib järgmisel kuul avamaal kasvatatud maasikatega müügikoha sisse võtta ka Suure-Jaani vallas Metskülas asuva Nurme talu peremees Madis Pruus. Lootus selleks avaneb tema sõnul 10. juuni paiku, kui mitte varem. «Marjad on karusmarja suurused, läheb suts aega veel. Vihma järele igatseme juba,» lausus ta.

Pruusi sõnul võib kiletunnelites kasvatatud marju veelgi varem leida, aga et keegi sellega Viljandimaal tegeleks, ta ei teadnud. Tema hinnangul pole maasikaäris üldse erilist konkurentsi karta, sest kasvatajaid on vähe.

Vaid pool saaki

Maasikaid rohkem hobi korras ja oma jõududega kasvatav Madis Pruus ütles, et tänavune saak jääb pigem kesiseks, sest lumevaene ja kõikuva temperatuuriga talv tegi taimedele kõvasti liiga. Kui Nurme talus on maasikataimed maha pandud poolele hektarile, siis saaki on loota umbes poolelt põllult. «Aastavahetus tegi nõrgemad sordid poolpuhtaks,» nentis Pruus.

Suure-Jaani maasikakasvataja on tänavu huvi pärast suhu pistnud ka Hispaania päritolu maasikaid ja nende maitset ei anna tema arvates kuidagi kodumaiste marjade omaga võrrelda.

Importmarjadest käib oma sõnul aga lausa suure kaarega mööda Valdis Kaskema, kes on Eesti suurima maasikakasvataja, Tartumaal tegutseva osaühingu Kindel Käsi juhataja.

«Kui ma tean, mis nendega tehtud on, siis sinna lähedale minna on juba ohtlik,» lausus ta. Kaskemale muudab välismaised maasikad eemaletõukavaks taimekaitse, mida tuleb tema sõnul lõuna pool teha ainuüksi kliima tõttu oluliselt rohkem kui siin.

Samuti vaid avamaal maasikaid kasvatav Valdis Kaskema rääkis, et sooja jätkudes on lootust kodumaised marjad 10.–15. juuni paiku müüki panna. Saagi kohta tõdes suurkasvataja, et midagi väga rõõmustavat pole: «Kui tuleb keskmine saagiaasta, on hästi. Pigem on lahjapoolne,» viitas temagi talvekahjudele.

Poolas oli külm

Kui Poola ja Serbia maasikakilo eest küsiti Viljandi turul eile viis eurot, siis see, milliseks kujuneb esimeste Eesti maasikate kilohind, sõltub Valdis Kaskema ütlemist mööda puhtalt edasimüüjatest. «Tootjad räägivad hulgihindadest, millel võib turuhinnaga väga suur vahe olla,» lausus ta.

Tootsi peenra nime all Viljandi turul Serbia maasikaid müünud osaühingu Bloks Est esindaja ütles, et tänavu jäävad Poola maasikad hiljaks, sest seal on olnud külm. See on ka põhjus, miks nad otsustasid Eesti inimeste esimese maasikaisu kustutada Serbiast toodud marjadega ja alles mai lõpul Poola omadele üle minna.