/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2011/01/11/496912t1hf209.jpg)
Suurbritannias tehtud uuring näitas, et sularahaautomaatidel võib leiduda sama palju kahjulikke baktereid kui avalikes käimlates.
Rahaautomaadid on bakterite pesa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firma BioCote mikrobioloogid võtsid bakteriproove Suurbritannia sularahaautomaatide klahvidelt, kirjutab «The Telegraph». Samasuguseid proove võeti ka avalikest käimlatest. Laboris võrreldi sularahaautomaatide ja käimlate pisikuid mikroskoobi all.
Bakteriproovid jäeti ööpäevaks laboratooriumisse kasvama. Uuring näitas, et neis leidus mikroobe, mis tekitavad mitmesuguseid haigusi, sealhulgas düsenteeriat.
«Meid huvitas, kui palju on baktereid tihti kasutatavatel sularahaautomaatidel ja avalikes käimlates. Tulemused olid üllatavad: kahjulike bakterite arv oli proovides peaaegu ühesugune,» selgitas mikrobioloog Richard Hastings.
Ka liigiti olid bakterid sularahaautomaatidel samad mis käimlates.
Firma BioCote esindaja sõnul peetakse suureks terviseriskiks avalikke WC-sid, kuid sularahaautomaadid on niisama ohtlikud.
Küsitlus paljastas, et britid peavad nakkusallikaks ka avalikke telefone, bussiootepaviljone ning metroojaamu ja -vaguneid.
Samuti kardavad nad nakkust saada bussiistmelt. Enamik küsitletuid pühib need üle või paneb endale midagi istumise alla. Ka trammide ja metroovagunite istmeid peetakse tervisele ohtlikuks.