Kultuur olgu iga reformi keskne osa

Indrek Saar

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

​ÄÄREMAASTUMIST saab peatada ja inimesi maale elama kutsuda ikka vaid siis, kui maapiirkondades on võimalik elada huvitavat, harivat ja kultuurset elu. Arutelud teravalt päevakorral oleva haldusreformi üle ei tohi jääda pelgalt numbrite lugemiseks. Ainuüksi see, kas omavalitsuses peab elama minimaalselt 5000 või 11 000 inimest ning kui palju raha antakse vabatahtlikele liitujatele, ei taga eesmärkide täitumist.

Tellijale

Kõikjal Eestis elab teotahtelisi ja rõõmsameelseid inimesi, kelle elu osa on kohaliku kultuurielu arendamine. Olgu rahvatantsuring, talgud mõisapargi korrastamiseks, spordivõistlus või muusikaüritus – kõik see parandab elukvaliteeti ja ühendab kogukonda. Kõik oleks justkui paigas. Ent haldusreformi ette valmistades tuleks märksa enam rääkida kultuurist. Omavalitsused peavad väga täpselt teadma, millised on nende ülesanded kultuurivaldkonnas võimaluste loomisel.

KOOLIPAPA MAURUS ütleb Tammsaare «Tõe ja õiguse» teises köites, et maal on veel ausust, maal on meie rahva tulevik. Laiemalt vaadates on see küsimus järelkasvust, meie rahvuskultuuri elujõust ja jätkusuutlikkusest, vaimse pärandi säilimisest ja arengust.

Tagasi üles