Eelarvestrateegiast rahandusministri pilguga

Sven Sester Foto: Peeter Langovits / Postimees

VALITSUS LÕI HILJUTI lukku riigi eelarvestrateegia, mis kasvatab meie majanduse konkurentsivõimet, julgeolekut ja perede majanduslikku kindlustunnet. Eesti majandusel on potentsiaali kasvada lähiaastatel ligi kolm protsenti aastas, koos inflatsiooniga ligi kuus protsenti aastas. Kiirem majanduskasv võimaldaks meil investeerida rohkem meie lastega perede heaolu suurendamisse ja Eesti julgeoleku tagamisse.

Majanduskasvu aluseks on konkurentsivõime ja võimalikult hea ettevõtluskeskkond. Selleks vähendame me tööjõumakse, nagu tulumaks ja sotsiaalmaks, et majanduses ringleks rohkem raha. 2017. aastal jätab maksuvaba tulu kasv, sotsiaalmaksu langetus ja madalat palka saavate töötajate tulumaksu tagasimakse majandusse ligi 100 miljonit eurot, järgmisel neljal aastal kokku aga ligi 800 miljonit eurot. See kasvatab palkasid, tarbimist, sääste, investeeringuid ja maksutulu. Nende meetmete tulemusena on ettevõtjatel ja tarbijatel järgnevatel aastatel sadu miljoneid eurosid rohkem raha, mida tarbida, säästa ja investeerida uude tehnoloogiasse või töökohtadesse.

Samuti otsustasime lihtsustada ettevõtlust. 2017. aasta algusest ei pea väikeettevõte hakkama käibemaksukohustuslaseks, kui tema käive on vähem kui 40 000 eurot aastas. Seni oli selleks piiriks 16 000 eurot, mis ei võimaldanud isegi ühele töötajale maksta Eesti keskmist palka. Selle muudatuse tulemusena jääb väikeettevõtjatele järgmisel aastal kätte ligikaudu seitse miljonit eurot rohkem, mida on võimalik kasutada investeeringuteks või töötajate palkamiseks või palkade tõstmiseks. Nendele ettevõtjatele vähenevad bürokraatia ja aruandlus, sest käibemaksuarvestust pidama ja aruandeid esitama nad edaspidi ei pea. See omakorda tähendab riigile tulevikus kindlasti suuremat maksutulu ja positiivset mõju majanduskasvule.