/nginx/o/2011/01/10/496525t1h1d0a.jpg)
Võrtsjärvel tohib tänavu harrastuslikuks kalapüügiks ühes kalendrikuus kasutada 40 nakkevõrku. Need load on kaluritele juba välja antud, kuid keskkonnaameti andmetel ootab sama palju huvilisi veel järjekorras.
Pooled soovijaist jäävad Võrtsjärve kalastuskaardita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui muude püügivahenditega võib järvel käia tasuta või sellekohase loaga, siis nakkevõrgu, kuni saja konksuga põhjaõngejada, vähinata ja -mõrra, liivi ja kuuritsa kasutamiseks tuleb taotleda tasulist kalastuskaarti.
Näiteks ühe võrguga püüdmine Võrtsjärvel maksab 9.59 eurot ehk 150 krooni kuus ja maksimaalselt lubatakse neid järvele 40.
Keskkonnaameti andmetel on kõik Võrtsjärve kalastuskaardid nakkevõrguga püügiks välja antud ja veel 46 inimest ootab järjekorras, et keegi jätaks maksmata ja neil avaneks võimalus vabanenud kaart endale saada.
Vanadel inimestel on luba taotleda keeruline
Võrtsjärve ääres elava kaheksakümnendates aastates mehe lapselaps kurtis «Sakalale», et tema vanaisa tahaks harrastajana väga võrgud järve viia, aga pole suutnud selleks vajalikku luba hankida.
Noormehe sõnul muudab taotlemise keeruliseks see, et enamik võimalusi nõuab interneti kasutamist või isiklikult kohale minemist, mis eakale inimesele on raske.
«Kalastusloa saamise süsteem on harrastuskalapüüdjast pensionäri jaoks vaenulik,» leidis Artur Randmer.
Pereliikmed üritasid eakale mehele püügikaarti muretseda interneti teel kahest arvutist, kuid ei pääsenud löögile enne, kui kõik kaardid olid jagatud.
Hulk võimalusi
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni vee-elustiku spetsialisti Gert Järvemetsa ütlemist mööda on tehtud kõik selleks, et igal huvilisel oleksid teistega võrdsed võimalused kalastuskaarti saada. Tänavuseks kalastuskaartide taotlemine algas 1. detsembril ja selleks on Järvemetsa sõnul koguni viis võimalust.
«Saab taotleda näiteks kalanduse infosüsteemi kaudu, aga selleks on vaja ID-kaarti ja kaardilugejat. Siis võib taotluse kodus digitaalselt allkirjastada ja elektronpostiga meile saata või kui vorm on kodus olemas, saata see täidetuna tavapostiga,» loetles Järvemets. Samuti saavad soovijad kaarti taotleda keskkonnaametisse kohale tulles.
«Eakas inimene võib saata kellegi teise enda asemel taotlust esitama, aga sel juhul peab sel inimesel olema kaasas volikiri,» rääkis Järvemets. Seda võimalust on tema jutu järgi ka kasutatud.
Spetsialisti selgitust mööda on uue süsteemi kasutuselevõtt kaotanud ebavõrdsuse interneti teel taotluse esitajate ja kohaletulijate vahel. Kui varem sai veebikeskkonnas taotluse esitada juba 1. detsembri esimestel minutitel, siis läinud aasta lõpust algab taotluste vastuvõtt ka internetis kell 9 hommikul, mil avatakse keskkonnaameti kontorid.
«Siis lähevad kõik inimesed esitamise järjekorras nimekirja ja pole probleemi, et kontori avamise ajaks oleksid kõik load juba väljastatud,» nentis Järvemets.
PÜÜK
Kalastuskaarti pole vaja taotleda õnge ja õngpüünist kasutavatel harrastuskalameestel.
• Ühe õngega püüdmine on kõigile tasuta eluaegne õigus.
• Kuni kolme õngpüünisega kalapüük on tasuline. Selleks saab loa osta veebikeskkonnas www.pilet.ee, mobiilimaksega või jaemüügist.
• Tasuta saavad kalastada alla 16-aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud inimesed ja puudega inimesed soodustust tõendava dokumendi olemasolu korral.
Allikas: www.kalastusinfo.ee