Pagulastele saadetakse pehme küljealune ja soe elupaik

Karksi-Nuias tegutsev osaühing Framehouse hakkas sel kuul tootma moodulmaju Rootsi pagulastele. Stockholmi poole saadetakse esimene partii teele juuni algul. Fotol ettevõtte juhatuse liige Antti Kangro (ees) ja kontoritöötaja Argo Öövel. MARKO SAARM

FOTO: Marko Saarm

Viljandimaalaste töö tulemusena saavad pagulased endale katuse pea kohale ja magamisaseme pehmeks. Toom Tekstiil valmistab juba möödunud aasta lõpust pagulaskeskustele tekke ja patju ning Karksi-Nuias tegutseval osaühingul Framehouse valmib Rootsi pagulastele esimene moodulmaja. 

Kuigi Toom Tekstiili kliendiks otseselt praegu ühtegi pagulaskeskust ei ole, tähendas sealne müügidirektor Helen Gull, et ettevõtte kliendinimistusse kuulub eri riikidest suur hulk pikaajalisi partnereid, kelle kaudu on osa tooteid läinud pagulaskeskustesse. 

«Praeguseks on meil tootmismaht pagulastele kindlasti vähenenud, sest tugevalt on vähenenud pagulaste sissevool Euroopasse,» ütles ta. 

Esimene katsetus pagulasmajadega

Põhilised riigid, kuhu Viljandimaal valmistatud padjad ja tekid Toom Tekstiili klientide kaudu jõudsid, olid Saksamaa, Austria ja Holland, Frame­house’i toodetud moodulmajad liiguvad ennekõike aga Rootsi. 

Ettevõtte projektijuhi Tõnis Voldi sõnul on mai algul ehitamisjärjeni jõudnud moodulmajade projekt alles esimene katsetus seesugusel turul ja ennekõike on selle taga tellimuse leidnud müügijuhi tubli töö. 

«Praegu teeme kümme moodulit – kahe maja jagu,» täpsustas Volt. 

Müügijuht Alger Tammiste ütles, et õigupoolest tundsid rootslased huvi veel 250 vastu. «Aga kõigepealt teeme selle kümnese proovipartii,» lausus ta ja lisas, et need lähevad Stockholmi jõukasse eeslinna Djursholmi.

Moodulid mõõtmetega kolm korda seitse meetrit peavad täiesti valmis olema juuni algul, sest praeguste plaanide järgi pannakse esimesed viis moodulit veoautodega Karksi-Nuiast teele juuni teisel nädalal. 

Suurenev nõudlus loob Karksi valda töökohti  

Pagulasmajade tegemise lepingu sõlmis ettevõte aprilli lõpul ja siis tuli neid kohe ka valmistama asuda, sest graafik on tihe. Nii on osaühingu Framehouse juhatuse liikme Antti Kangro sõnul ka töötajate hulk kiiresti kasvanud. 

«Viimase kuu aja jooksul oleme jõudsalt inimesi juurde värvanud ja otsime neid siia veelgi,» tähendas ta ja selgitas, et kasvanud on ka teiste projektide maht. «Aprilli algul oli tehasepoolel viis töötajat, aga praegu on neid seal 11 või 12.»

Väikeettevõttena sai Framehouse tulla vastu rootslaste soovile saada hooneid just moodulitena, kuigi Framehouse oma igapäevatöös valmistab elementmaju. «See tähendab, et elemendid on Rootsi minekuks juba kokku pandud,» selgitas Tõnis Volt.

Antti Kangro rääkis, et lisaks moodulitele tuleb Karksi-Nuias teha seekord ka siseviimistlus. «Siit lähevad need välja valmis karpidena, kus on suurem osa asjadest, nagu kraanikausid ja dušinurgad, aknad ja uksed ees ning katus peal,» kõneles ta. «Elamiskõlblik konteiner läheb välja ja Rootsis pannakse need viis moodulit vaid omavahel kokku.»

Tagasi üles
Back