Viljandlased on kolmandat tegevusaastat alustanud kostüümilaenutuse hästi omaks võtnud ning tuulutavad sealt hangitud litrilisi kleite Niiluse kruiisidel.
Viljandi kostüümid reisivad palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembri lõpul Viljandis Vaksali tänava kostüümilaenutusse astudes näen laeni kõrguvate rõivalademete vahel mitut tuttavat lapsevanemat. Keskustelu on napp.
«Kes sinul?» küsib üks.
«Rebane,» vastan.
«Minul karu.»
Viljandimaa koolides hakkavad lavale jõudma jõulunäidendid.
Huvi on
Novembris sai osaühingu Kadri kostüümilaenutus Maskeraad kaheaastaseks. Ehkki omanäoline äri sündis majanduslikult väga raskel ajal, pole selle pidajal Aigi Märtinil tulnud mõttesse käega lüüa.
«Olen teisi samasuguseid ettevõtmisi vaagides imestanud, kuidas on võimalik ainuüksi sellisest tegevusest ära elada,» tunnistab ta. Perenaine toonitab, et ilma osaühingu Kadri Viljandi toetuseta ei suudaks tema äri ennast pinnal hoida hoolimata asjaolust, et Eesti inimesed on üpris mängulembesed.
Aastalõpp on vaiksem
Klientide puuduse üle kostüümilaenutus kurta ei saa. Läinud aasta viimane kuu, mis on stiilipidude, karnevalide ja koolinäitemängude kõrgaeg, oli siiski mõnevõrra vaiksem kui tunamullu.
«Oli tunda, et rahvas pisut pelgas eurole üleminekut ja proovis säästa,» nendib Aigi Märtin.
Ta on märganud, et pisipere kostüümide arvelt ollakse valmis kokku hoidma. «Sageli valmistavad emad ise lastele kostüüme kodus leiduvatest käepärastest vahenditest,» lausub ta.
Täiskasvanud komplekteerivad oma riietuse detailideni laenutuses ja seejuures on märgata kindlaid suundumusi. «Väga kuum on mere-, sadamakõrtside ja piraatide teema. Ollakse nõus olema kas või adru või kajakas, peaasi et meri!» räägib Märtin.
Pidusid ja juhtumeid kirjeldades laseb ta ennast lõbusatest meenutustest kaasa haarata. On tunda, et ettevõtmises on lusti ja entusiasmi. Nii polegi imestada, et kui algusajal rippus laenutuses stangede küljes 5000 eset, siis nüüd on neid 12 000. Täiskostüüme leidub 9000.
«Kirjutasin jõuluvanale kolm kirja, et väga oleks vaja suuremaid ruume,» lausub Märtin.
Samas nendib ta, et raske on leida kohta, kus annaks üksteise kohale seada mitu rivi rõivaid. Praegu on osa kraamist laenutuse keldris.
«Peab olema hea mälu, et teada, kus siin miski asub ja milline aksessuaar võiks kostüümi täiendada,» nendib omanik, kes praegu töötab laenutuses üksinda.
Mitmest maailma nurgast
Kummalised rõivatükid, ordenid, maskid, medaljonid, pärlikeed, kaabud, keebid, nahkpüksid ja parukad on tulnud laenutusse väga erinevaid teid pidi. Oma kodus üleliigset, ent põnevat kraami on annetanud 17 inimest.
«Sageli toon põnevaid esemeid kaasa reisidelt,» räägib laenutaja, pakkides lahti ehtsat Araabia ghutra’t, mitte siinses kaubanduses pakutavat musta-valgeruudilist järeletehtud rätti.
Rõivad rändavad tihtilugu ka vastupidises suunas, piiri taha. «Kevadisel koolivaheajal on eestlastel kombeks sõita seltskondadena Austriasse suusatama ja võtta kostüümid siit kaasa,» jutustab Märtin talikuurortides peetavatest karnevalidest.
Ka soojale maale minnes ei pea peohimuline rahvas paljuks pakkida kohvritesse glamuurseid riideid. Loo valmimise ajal oli üks kostüüm reisinud aga hoopis Suure Lombi taha.
«Lepime hinna kliendiga kokku,» kummutab omanik arvamuse, et pikale veniv laenamine on väga kulukas. Küll aga hakkab viivis arvele juurde tiksuma siis, kui asju õigel ajal tagasi ei tooda.
Kus tegijaid, seal nägijaid
Vastutustundetuid inimesi trehvab sisse astuma üpris tihti.
«Inimesed asjatult häbenevad oma uudishimu ning teevad siis näo, et on tulnud kindla sooviga,» räägib laenutuse perenaine. Ta aitab tulijatel rõivaid selga proovida ja neid omavahel sobitada.
«Lõpuks lepime kokku aja, millal valmis pandud kostüümile järele tullakse, ent näiteks augustis ei ilmunud inimene 80 protsendil juhtudest hiljem välja,» jätkab ta. Nüüd on olukord paranenud ja asja ette lähevad umbes pooled broneeringud.
Enamasti tunnistavad inimesed rõivaid tagastades üles, kui need on kannatada saanud, ja koos leitakse lahendus kas vea parandamiseks või kahju hüvitamiseks.
Et harva läheb raisku terve kostüüm, pääseb klient mõnigi kord pelgalt ehmatusega. «Kui ma pleki päritolu tean, oskan seda ka paremini kõrvaldada. Hull on lugu siis, kui kahju varjatakse,» kõneleb Märtin.
Talle meenub ka neid juhtumeid, kui laenatud rõivaid pole tagasi toodudki. «Eestis on siiski väga raske ära kaduda, eriti veel silmatorkava kostüümiga,» lausub laenutaja naerdes.
Et Viljandi Maskeraad on teatrite kõrval ainuke nii suure haardega kostüümilaenutus Lõuna-Eestis, juhtub siia kliente ka naabermaakondadest.
Ugala teatriga teeb laenutus head koostööd. «Mõnikord, kui meil soovitud eset pole, suuname oma kliendi sinna ja teater on saatnud inimesi jälle meie juurde,» nendib Märtin.
PIDU
Peale Viljandi pakutakse stiilipidudeks ja karnevalideks rõivaid viie linna ettevõtetes.
• Haapsalu kultuurikeskuses
• Tallinnas viies teatris, ETV-s ja seitsmes äriettevõttes
• Tartus teatris Vanemuine ja Kastani tänava kostüümilaenutuses
• Pärnu teatris Endla
• Rakvere teatris
Allikas: http://kostuumileanutused.blinkweb.com