/nginx/o/2011/01/10/496498t1hfe4c.jpg)
Häda ajab härja kaevu ning ebaõnn paneb inimesed tegutsema. Paljud Viljandimaa karjakasvatajad liitusid, kui piimamüügi korralduses oli järgnenud üks löök teisele.
Ühistegevus maandab karjapidamise pinget
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulundusühistu Mulgi Piim dokumentide koostaja ja hoidja, raamatupidaja Silvia Kullamaa ütleb, et ühistu asutati küll 2000. aasta 1. augustil, kuid tegutsema hakkas 1. jaanuaril 2001.
Mulgi Piima algusaastal rändas Viljandi farmide toodang Raplasse. «Rapla Dairy lepingud olid vägevad —ükski teine meierei ei maksnud piima eest nii kõrget hinda,» meenutab Silvia Kullamaa.
Afganistanist pärit Mohammad Yaqub Haidary loodud aktsiaselts Rapla Dairy oli üheksakümnendate aastate lõpul Eesti äritaevas tõusev täht. Sealse piimakombinaadi uuendatud hooneid ja moodsat sisustust käis avamas koguni president Lennart Meri. Peremees oli säranud rohkemgi kui tema kuldne lipsunõel.
Mulkide ühistuga ühines ka Pärnu- ja Järvamaa piimatootjaid ning liikmete arv hakkas lähenema kahesajale. 2001. aasta augustis jõudis iga päev Raplasse keskmiselt 50 tonni piima.
Edule järgnes paraku hale kukkumine: ühtäkki enam piimaraha ei makstud. Afgaan oli kuriteokaaslaste abil omastanud miljoneid kroone ettevõtte raha ning kadus silmapiirilt. Mulgi Piim vahetas meiereid õigel ajal ja sai kogu raha kätte, kuid paljudel teistel jäi sinna miljoneid.
Piim sõitis Rapla asemel Põltsamaale
Juba sama aasta 16. novembril sõitsid esimesed piimakoormad Põltsamaale E-Piima kasutuses olevasse meiereisse.
Sellest hoolimata algas ühistu liikmete arvus ja lehmapidamises tagasiminek. E-Piim ei soovinud tegelda väiketootjatega, see tähendab mõne lehma omanikega, väites, et nende piima kvaliteet ei vasta nõuetele. Tagajärg oli see, et väiksed talud pidid lehmadest loobuma. Ka ei tahtnud see firma tegemist teha ühistuga, vaid eelistas võtta piimatoojate hulka iga talu omaette. Paljud lahkusidki Mulgi Piimast.
Nii mõnigi aktsiaselts või osaühing kui suure karja omanik ei tahtnud omakorda olla E-Piima klient, vaid hakkas otsima kedagi, kes maksaks rohkem.
«Praegu kuulub ühistusse 42 talu. Iga päev läheb meilt E-Piima keskmiselt 19 tonni piima,» räägib Rein Männik, kes on juhatuse esimees olnud kõik kümme aastat. Enne ühistu algust lasusid temal ja mõttekaaslastel organisatsiooni loomise vaevad.
Männiku jutu järgi on nemad kõige suuremad E-Piima toorainega varustajad: sealne meierei saab aastas 93 000 tonni piima, millest Mulgi Piimalt tuleb 7500 tonni.
«Kui poleks meie ühistut, oleksid paljud maakonna ja mõned kaugemadki väikse karja omanikud juba ammu piimatootmise lõpetanud,» arvab Rein Männik.
Praegu on kõige vähem lehmi Kolga-Jaanis elaval Virve Orgusaarel — seitse piimaandjat. Suurim kari, poolteistsada lehma on Heimtali hobusekasvanduse peremehel Peep Punal. Rein Männiku karjas on praegu 120 lehma.
«Liikmeid võiks rohkem olla, õigemini öeldes võiks piima kogus suurem olla: keskmiselt 25 tonni päevas,» lisab Rein Männik.
Juustupiima klassi läheb seitsme talu, Muraka 3, Muraka, Parduse, Lassivälja, Pajumäe, Palu Lõndso ja Ennuvariku toodang. 1. jaanuarist maksab E-Piim neile kilo eest 31 eurosenti ehk 4.85 krooni.
«Uue hinna järgi kaotavad üsna palju need, kellel on eliit-ja kõrgema sordi piim: nemad saavad kilo eest 29 eurosenti ehk 4.53 krooni. Varem oli hinnavahe 25 Eesti senti, nüüd on 32,» ütleb raamatupidaja jutujärge üle võttes. «See on mahavisatud raha. Mõistlik on laudad korda teha.»
Heimtali suurkarja peremees Peep Puna kostab seepeale, et uus hind on teda mõtlema pannud. Tema jutu järgi nõuti varem lauta kahhelplaate ja mida kõike veel ning see tekitas tõrke. Praegu enam nii hulle nõudmisi pole ning laudad on juba nagunii korda tehtud. Tema mahepiim lihtsalt peab paremasse hinnaklassi jõudma.
Ühistu aitab
Talupidaja saaks E-Piimalt toodangu eest raha täies ulatuses kätte 60 päeva jooksul. Vahendajana tegutsev ühistu tagab 90 protsendi ulatuses igakuise laekumise, kasutades panga liisingufirma abi.
«Tegime endale kulu juurde, et raha õigel ajal kätte saada,» nendib Mulgi Piima aseesimees Peep Puna. «Praegu maksab liisinguintressi küll E-Piim.»
Ühistul võimaldavad majandada ja arveid klaarida need viis senti, mida liikmed maksavad igalt piimakilolt, ja sisseastumismaks. Selle raha eest saavad liikmed mineraalväetisi ja laudas tarvilikke vahendeid, sest ühistul on leping paljude firmadega. Talunikele on see kasulik: suure koguse pealt saab ühistu hinnaalandust. Ostusumma arvatakse maksegraafiku järgi piimarahast maha.
Raamatupidaja lisab: «Ühistu annab ka laenu. Tulundusühistu ei taotle kasumit, tema ülesanne on abistada liikmeid.» Eelmise aasta lõpuks oli neile välja antud üle poole miljoni krooni.
Rein Männik toob näite. Ühel liikmel tekkis võimalus osta kohe tasutava raha eest odavalt hea auto. Et mehel polnud seda summat päevapealt võtta, siis ühistu laenas. Tagatis on piim, mida talunik ühistu kaudu müüb.
Sügisel oli PRIA ehk põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ühistulise tegevuse toetuse meetme 1.9 kaudu võimalik taotleda abikõlblike kulude osaliseks kompenseerimiseks 592 000 krooni.
«Põhiline on ikka müügitulu: mida rohkem piima ja mida kõrgem hind, seda suurem on tulu,» ütleb juhatuse esimees.
«Räägime piimatootjate päevaprobleemidest ka,» lausub Rein Männik.
Juhatuse esimees, aseesimees ja raamatupidaja nimetasid talupidaja esimeseks mureks, et tema kasutusse antud põllumajandusmaade lepingu tähtaeg lõpeb. Tootja saab maa endale osta üksnes oksjoni kaudu, kuid tal pole nii suurt summat kuskilt võtta.
Teine probleem on see, et põllumajanduses on kogu aeg olnud väiksed palgad ning töötegija peab pensioniõigusliku aasta jaoks töötama kaks-kolm aastat.
Kolmandaks valmistab muret erimärgistatud diislikütuse aktsiis, mis on Euroopa kõrgemaid — Euroopa Liidu miinimumnõuetest kõrgem. Tulundusühistult nõutakse kütuse edasimüügi korral väga suurt osakapitali.
Probleeme on teisigi. Ühistus tegutseb kuus mahetootjat. Nende piima ei osteta kokku ega töödelda. E-Piim oli teinud proovi, kuid kogus oli väike ja transpordikulu väga suur. Kõik jäi nii nagu enne.
Piimatootjad paiknevad hajali. Kui piirkonda jääb vaid paar lehmapidajat, siis on karta, et piimaauto enam nende juurde ei sõida, olgu või tegemist mitmekümne lehma toodanguga. Aga talunikud on piimatootmisse investeerinud paljude aastate kestel ja neil pole kusagile tööle minna.
Ühistu on loodud hätta sattunuid aitama. Aga kuidas seda teha, kui õiget maaelupoliitikat pole?
ÜHISTU
Tulundusühistu Mulgi Piim tegutseb 1. jaanuarist 2001.
• Ühistusse kuulub 42 liiget.
• Algusest peale on ühistu esimees olnud Rein Männik ja aseesimees Peep Puna. Juhatusse kuuluvad veel Aivar Kõva, Arvo Veidenberg ja Kaarel Saaremets.
• Kirjatöö on raamatupidaja Silvia Kullamaa hooleks.
Allikas: Mulgi Piim