/nginx/o/2010/10/04/443644t1hfc86.jpg)
OLEN äsja viimast istungjärku alustanud riigikogus Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kõneisiku ning seisukohtade ettevalmistajana tegelnud põhjalikult alkoholipoliitikaga.
Üks päev aastas loobumist muudab lapsepõlve paremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui koostasime riikliku alkoholistrateegia töödokumenti, olin rahul, et selles leidis kajastamist suur osa meie pakutud tegevusviise. Nelja aasta jooksul on neist mitu ellu viidud.
Näiteks võib tuua öise alkoholimüügi keelu, reklaami sisu senisest märksa rangemad piirangud, aktsiisi tõusu, televisioonis näidatava alkoholireklaami hilisema algusaja ja teavitusprogrammid.
Ükski otsus pole imerelv, kuid nende ja järgmiste sammude koondeesmärk on vähendada Eestis alkoholitarbimist sel määral, et inimese tervisele, sotsiaalsusele ja majanduslikule hakkamasaamisele ei tekiks hävitavat kahju ei üksikisiku ega riigi seisukohalt.
KUI 2008. aastal tarbiti Eestis inimese kohta üle 12 liitri puhast alkoholi, siis eelmisel aastal pruugiti kaks liitrit vähem. Spetsialistide arvates peaks ülalnimetatud eesmärkideni jõudmiseks alkoholitarbimine olema kindlasti alla kuue liitri inimese kohta.
Riiklik alkoholimemorandum näeb selleks ette konkreetseid samme. Erilise tähelepanu all on noored: meetmete hulgas on alkoholireklaami tõhusam väljaviimine meie igapäevasest elust, noortele mõeldud alkohoolsete jookide (magusad alkopopid) aktsiisi tõstmine, rangem kontroll müügi üle, teavitustöö, paremad spordi ja muu huvitegevuse võimalused ja nii edasi.
ON oluline, et noored teaksid, miks alkoholitarbimist tahetakse piirata. Nad peavad mõistma, et see pole vanemate kius ega igivana arvamine, nagu oleksid noored hukas.
Koolides kodanikuõpetuse tundides nimetatud teemat käsitledes olen tõdenud, et noored ei tea põhjust, miks mõnes riigis on keelatud müüa alkoholi alla 21-aastastele.
Neile tuleb sageli üllatusena, et keelu taga on bioloogilised kaalutlused. Mainitud eani on maksa ensüümsüsteem välja kujunemata ning selle rikkumine võib luua eelduse jääda alkoholist sõltuvusse.
Samuti on inimese aju selles eas kõige aktiivsema arengu faasis.
Kui lapse suitsetamise tagajärjena oskame kohe nimetada kasvu kängumist, siis aju kasvamist me silmaga ei näe ega oska seetõttu teadvustada püsiva kahjustuse ohtu.
MUIDUGI tean ma uuringuid, mis kinnitavad, et pooled 15-aastased noored on oma lühikese elu jooksul juba vähemalt kaks korda purjus olnud. Kummatigi ei tohi see tekitada käegalöömise tunnet, vaid peab panema meid kaaluma kõiki samme, millega saaks edasist kahju vähendada.
Teen omavalitsustele ettepaneku keelata lastekaitsepäeval, 1. juunil oma territooriumil alkoholi müük. Mõni omavalitsus on teinud seda ennegi, kuid see võiks kujuneda normiks. Sellega peaksid kaasnema arutelud ja ümarlaua koosolekud ning avalikkust on tähtis otsusest ja probleemist teavitada. Miks mitte juba aegsasti algust teha?
Nii saame anda noortele ja kogu ühiskonnale signaali, et täiskasvanud on valmis millestki loobuma, kui kõne all on lastele ja noortele ülioluline teema. Üks alkoholivaba päev aastas on küll väike, kuid sümboolse tähtsusega samm parema ühiskonna poole.