Mustkunstnikuna tegutseva Marek Sandermati talus Soomaal Tohvril käinud mesikäpp tuuseldas tarusid ja hävitas mesilased.
Maiustanud karu jättis mustkunstniku meeta
Kõigi eelduste kohaselt oli see sama karu, kes on viimasel ajal mujalgi seal kandis pahandust teinud. Karu on viimase kuu või poolteise jooksul käinud mesitarusid lammutamas teistes taludes ja lõhkunud ka mõned prügikastid.
Metsade boss
Marek Sandermati juures laamendas karu kahe taru kallal ning ühe suure, kolmekümne raamiga taru, mis oli otsast otsani mesilasi täis, lõhkus päris tükkideks.
«Rebis selle viis meetrit kõrvale võsa vahele ning pistis seal nahka kogu mee ja haudme. See oli meil ainuke taru, mis oli talve üle elanud,» kirjeldas peremees, kellele ei jäänud enam ühtegi mesilasperet alles. «Hävitustöö oli ikka korralik. Praegu õitsevad paju ja vaher, kohe hakkavad õied tulema tammel ja veel paljudel. Korjemaa siin Soomaal on üüratu.»
Sandermat soovib võimalikult kiiresti saada oma tallu mõne uue mesilaspere. Sotsiaalmeedias avaldatud kuulutuses pakkus ta vahetuskaubaks jäneseid või lambaid ja lubas tulla mustkunstnikuna esinema. Ta on nimelt õhtujuhi-mustkunstnikuna tegutsenud juba 2009. aastast. Kahe päevaga oli seda kuulutust jagatud kaks tuhat korda.
«Väga palju toredaid inimesi on meiega ühendust võtnud. Kellel on mesilased maja seina sees, kellel korstnas,» rääkis Sandermat. «Meile on teada antud, et paari nädala pärast algab sülemlemise periood, mingu me ainult sülemile järele. Tori tagant anti meile kaks täiesti korralikku lamavtaru koos kahe ilma emadeta pisikese perega. Nii et meil on lootust mesilaste pidamist jätkata!»
Soomaal mesilinnukeste pidajana läheb Sandermatil juba neljas suvi. Karu ei ole varem neid kordagi kimbutamas käinud.
«Me elame siin inimese ja metsiku looduse piirimaal, oleme näinud nii hundi kui ilvese jälgi. Nüüd on siis meie metsade kolmas boss ehk mesikäpp ka ennast ära näidanud,» nentis Sandermat.
Mee maitse suus
Sügisel laamendas karu kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja professor Hannes Praksi Soomaal asuvas mesilas, mis oli rahulikult olnud laante rüpes juba kolm aastat.
«Seal oli 14 peret. Ma pean mesilat koos sõbraga ja eks me olnud linnamehed, kes vaatasid esimesi karu külaskäike nagu loodusfilmi,» rääkis Praks. «Oleks võinud mesipuud ju sealt kohe ära viia, aga me olime isegi omamoodi meelitatud, et Mandri-Euroopa suurim kiskja meie mesilat külastas. Kogu see mesilaste pidamine läks kohe seikluslikumaks: lähed mesilasi vaatama, aga keegi võib-olla vaatab sind!»
Kuigi asi pakkus Praksi kinnitusel esiotsa ka intellektuaalset huvi, päädis see sellega, et karu lükkas pikali kõik 14 mesipuud ning lammutas mõned neist algosakesteks. Hilissügisel korjas Praks kaks ellujäänud sülemit ära ning need jäid ka ellu.
«Ma plaanisin nad Soomaale tagasi viia, aga see Tohvri karu paneb nüüd mõtlema,» arutas Praks. «Kui karul juba mee maitse suus, ei siis aita miski.»
Jahimeeste liidu tegevjuht Tõnis Korts möönis, et karust, kes on kord harjunud meega maiustamas käima, võib saada kergesti nuhtlusisend.
«Talle võib see komme külge jääda ning sagedasti jääb ka,» nentis Korts.
Loodusmehed on välja pakkunud seisukoha, et karudel on suurenenud oskusteave ehk emakaru õpetab juba poegi mesitarudest toidulisa hankima.
«Mina kahtlustan, et just selline karu käis meil,» rääkis Praks. «Meie tarud olid puutumatul metsalagendikul, aga sügiseks nägi see välja nagu mõni rokifestivali lavaesine. Seal võis tõesti tegutseda emakaru poegadega.»