Unistus Viljandi uuest haiglast muutub tasapisi reaalsemaks

Turuplatsi kõrval olevast haljasalast kui tulevase haigla asukohast on vahelduva eduga räägitud kaua. Kui kõik läheb plaanitult, võibki aastaks 2020 selles paigas olla uus meditsiinikompleks. Milline see välja hakkab nägema, pole veel teada. Foto: Marko Saarm

Ehkki Viljandil on uue haigla saamiseni käia veel pikk ja käänuline tee, on suur osa sellest juba sillutatud ning kaua igatsetud eesmärk terendab üpris selgesti.

«Niipalju kui mina aru saan, ei küsi sotsiaalministeeriumis enam keegi, kas uue haigla ehitamine Viljandisse on vajalik või mitte. Need vaidlused on vaieldud ja käimas on konkreetsed ettevalmistused,» ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere viimaseid arenguid kommenteerides. Samas märkis ta, et protsess on keeruline, sest haigla arendamist hakatakse rahastama mitmest allikast. Seetõttu jaguneb see eri etappidesse.

Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt kerkib uus tervise- ja ravikompleks turu parkimisplatsiga piirneva vana õunaaia asemele. Ehkki eri aegadel on kaalutud mitut varianti, oleks sellele kinnistule läbinisti uue hooneploki püstitamine Tampere hinnangul kõige mõistlikum, sest asukoht on sobilik ning pakub piisavalt mänguruumi, et saavutada tänapäeva meditsiinile parim lahendus. Ühtlasi on sellele plaanile oma põhimõttelise õnnistuse andnud Viljandi linn, kes on kinnistu omanik.

Kaks ühes

Sellest, milline hoone võiks hakata välja nägema, on veel vara rääkida. Küll aga on juba teada, et laias plaanis hakkab kompleks koosnema kahest osast: tervisekeskusest ja haiglast.

Seda silmas pidades pani haigla eelmise nädala lõpul sotsiaalministeeriumi poole teele esimese konkreetse rahataotluse, milles küsib 1,8 miljonit eurot tervisekeskuse arendamiseks. Jaatava vastuse korral lisab haigla oma eelarvest sellele summale veel vähemalt ühe miljoni ning laseb õunaaeda ehitada tänapäeva nõuetele vastava hoone, kus võiks tööle hakata suurem osa siinse piirkonna perearstidest. Sama katuse alla peaks asuma ka teised spetsialistid alates ämmaemandatest ja lõpetades füsioterapeutidega.

Haigla ise on sama hoonestu teine ja suurem osa. «Kuidas iganes see objekt hakkab välja nägema, on see olemuselt tervik, kus eri osad töötavad tihedalt käsikäes. Pannes kokku perearstid, statsionaarse arstiabi, ambulatoorse vastuvõtu ja võimalikult palju meditsiiniga kaasnevaid erateenuseid, saame senisest märksa suurema sünergia,» rääkis Tampere.

Valitsus asub arutama

Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt läheks haiglapoole ehitamine ja sisustamine kokku maksma üle 20 miljoni euro. On ilmne, et raviasutus üksi pole nii suurt investeeringut võimeline tegema ning seetõttu oodatakse nüüd poliitikutelt selget rahastamiskava. Suure tõenäosusega hakkab valitsus seda arutama järgmisel kuul.

Kõige mugavam ja nähtavasti ka odavam oleks haigla ja tervisekeskus ehitada korraga. Kas see aga võimalikuks osutub, sõltub juba suuresti eri asutuste bürokraatiaveskite kiirusest. Kui kõik laabub, võib uue haigla esimene etapp tööd alustada juba 2019. ning kogu kompleks 2020. aastal.

Seejuures võib ette kindel olla, et mingiks ajaks tekib Viljandisse justkui kaks haiglat. «Tahame või mitte, aga meditsiinis ei saa mitte kuidagi teha nii, et paneme ühel päeval vana haigla kinni ning avame järgmisel kuul teises kohas uue. Kõiki teenuseid tuleb osutada järjepidevalt ja see tähendab, et kolimine on mis tahes asjade käigu puhul etapiviisiline,» selgitas Tampere.

Libedam koostöö

Rääkides haigla tulevikust, rõhutas juhatuse esimees, et uute majade ehitamine kesklinna on vaid suure arenduse kest. Et tuua maakonda suuri töökorralduslikke muudatusi, lükatakse praegu kahasse ministeeriumiga käima ambitsioonikat katseprojekti, mille tulemusena peab valmima Eesti esimene maakondlik koostöömudel haigla, esmatasandi meditsiini ja sotsiaalvaldkonna vahel.

Et see ettevõtmine on kantud keerulistest erialaterminitest, ei oleks selle üksikasjalik lahtiseletamine ajalehes arukas. Küll aga võib kokkuvõtvalt öelda, et eesmärk on jõuda Viljandimaal sellise sotsiaal- ja meditsiinisüsteemini, kus 

e-lahendused toimivad laitmatult ning abivajajaid jooksutatakse asutuste ja kabinettide vahel võimalikult vähe.