Linnajuht: üür on häbematult madal. Üürnikud: suhtumine on häbematu

Allikas: majaelanikud

FOTO: Marko Saarm

Viljandi abilinnapea kohtumine 20 Männimäel elava üürnikuga ei muutnud linnajuhtide plaani kergitada üüri vähemalt poole võrra. Nii koosoleku ajal kui järel nimetati tekkinud olukorda häbematuks.

«Üür on olnud häbematult madal ja ma ei karda seda öelda,» sõnas Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin.

«Abilinnapea käitus meiega häbematult,» nentis koosoleku järel majaelanik Ludmilla Abel. «See koosolek ei andnud meile midagi ja tundus mõnitamisena.»

Paar nädalat tagasi saatis linnavalitsus ligi 80 üürnikule kirja, milles andis teada üüritõusust. Hind kerkib vähimal juhul kaks, halvimal juhul lausa kümme korda.

Linnajuhid selgitasid seda otsust asjaoluga, et aastaid pole linnale kuuluvate korteritega seonduvaid hindu üle vaadatud ning üürisummad jäid kaugele korterituru tegelikest hindadest. Paarkümmend Männimäel Riia maantee 38 majas elavat üürnikku pole aga sellise järsu hinnatõusuga kuidagi päri ja kutsusid linnavalitsuse esindajad endaga nõu pidama.

Otsust see eelmise nädala lõpul peetud koosolek ei muutnud. Linnavalitsus jäi kindlaks seisukohale, et üüri tuleb tõsta, sest vastasel korral küsiks linn oma korterite eest põhjendamatult vähe raha ja see seaks ebavõrdsesse seisu kõik need inimesed, kes üürivad linnas kortereid eraomanikelt. 

Muutmatuks jäi ka elanike seisukoht, et üüritõus on põhjendamatult järsk ning linn ei arvesta asjaoluga, et korterites elavad üldjuhul pensionärid, kes on sinna elama asunud sundüürnikuna ja kel pole raha, et osta endale oma elamispind.

Kogu sissetulek korterikuludeks

Lea Allikas, kelle senine üürisumma oli 88 eurot kuus, hakkab edaspidi linnale maksma 150 eurot kuus. See tähendab, et talvisel ajal kerkivad tema kodukulud 300 euroni. Ta tunnistas, et selline summa on väga suur ja teeb hakkamasaamise keeruliseks. Kui Allikas on töötav inimene, siis suurem osa üürnikest on pensionärid, kelle igakuine sissetulek ulatub napilt üle 300 euro.

«Mis me nüüd tegema peame, kui aasta läbi tuleb korteri eest vähemalt 200 eurot kuus maksta?» küsis Ludmilla Abel, kes pensioni saab napilt üle 300 euro kuus.

Koosolekul osalenud Viljandi sotsiaalameti juht Livia Kask selgitas, et alati on võimalik küsida toimetulekutoetust, ning luges inimestele ette põhitingimused, kui väikse sissetuleku korral on põhjust abisaamiseks linna poole pöörduda.

Nii mõnelegi koosolekul viibinule tundus selline pakkumine alandav ning Livia Kasega vaieldi teemal, kas abiküsimine on häbiväärne tegevus või praeguses ühiskonnas normaalne.

Peamine vastuolu linnajuhtide ja majja sundüürnikena kolinud inimeste vahel püsib aga arusaamises, kuidas tuleks neid üürnikke käsitleda. Linnajuhid lähtuvad seadusest, mis ei anna sundüürniku staatuses olnud inimesele mingeid eriõigusi. Tagastamisele kuulunud majades elanud inimesed tunnevad aga, et nendega on käitutud ebaõiglaselt juba paarkümmend aastat. Esiteks ei saanud nad võimalust 1990. aastate algul erastada oma eluruume, mille paljud olid ise ehitanud, ning nüüd on nad kõrges vanuses sattunud vabalt toimivale üüriturule.

Nii mõnigi koosolekul osalenu avaldas arvamust, et rahanappuses peavad nad oma korterist loobuma, kuid kolida pole neil kuhugi.

Turu olukord tingib hinnatõusu

Töötava pensionäri Lea Taalimäe sõnul on šokk just üüri tõusu suurus. 2005. aastast pole majas üüri tõstetud ja nüüd kerkib see ligi kahekordseks. 

«Et meil pole selle aja jooksul mingit erilist remonti olnud, siis on tundunud ka täiesti loogiline, et üür on samaks jäänud,» sõnas Taalimäe. «Ma tahaks nüüd teada, miks on vaja nii järsult hinda tõsta? Kuhu see raha läheb?» Taalimäe nentis, et vastust sellele küsimusele ta ei saanud.

Abilinnapea Kalvi Märtini seletuse kohaselt peitub üüritõusu põhjendus turuolukorras. «Ka tõstetud üür ei kerki tegeliku turuhinnani, vaid jääb keskmisest veerandi võrra väiksemaks.» 

Taalimäe heidab linnajuhtidele ette, et nood ei püüagi süüvida inimeste olukorda, vaid käsitlevad kõiki ühe vitsaga. 

«See tohutu hinnatõus puudutab inimesi, kes on 80–90-aastased, ja siis öeldakse neile otse, et kui ei meeldi, kolige ära. Kuidas see saaks võimalik olla?» küsis ta. «Linn võiks ikka oma inimeste eest hoolt kanda.»

Viljandi linnavalitsus on teinud Riia maantee 38 majas elavatele üürnikele ettepaneku osta korter endale. Paraku ei tea keegi, kui palju võib korter maksta, sest hinna määrab volikogu. 

«Praegu ootame teilt vastust küsimusele, kas te sooviksite osta,» selgitas Märtin. «Hinnaga tegeldakse pärast avalduste saamist.» 

Abilinnapea kinnitas, et ühtegi korterit koos üürilisega müüki ei panda.

--

Üürnikud kavatsevad abi otsida õiguskantsleri juurest

Hinnatõusu kohta teate saanud Riia maantee 38 pikaaegsed elanikud panid eelmisel nädalal allkirjad pöördumisele, mis saadetakse õiguskantslerile. Kirjas uuritakse, kas linn ikka võib sellisel moel ja sellises mahus üüri tõsta, ning palutakse õiguskantsleri abi.

Tagasi üles