/nginx/o/2011/01/05/494575t1h38d0.jpg)
Hiljuti oma firmasse palgalist otsinud juhtivtöötaja veendus, et palju kurdetud tööpuudusest hoolimata jätavad inimesed teenimisvõimaluse teinekord väga kergel käel kasutamata.
Viljandimaa tööturg hakkab külmunud seisust üle saama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sakalaga» vestelnud tööpakkuja oli olukorrast hämmastunud.
«Kui tekkis vajadus abiväe järele, pöördusin töötukassasse, kust sain viie sobiva ettevalmistuse ja kogemusega inimese andmed,» rääkis naine, kes ei soovinud oma firma nime leheveergudele tuua. Ta asus kandidaate läbi helistama.
Vestlustest selgus, et keegi tööotsijana arvel olnutest teenistust leidma ei kibelenudki. «Üks inimene näiteks ütles, et on poolteist aastat töötu olnud ega suuda enam ette kujutada kellaaegadest sõltumist,» jutustas tööpakkuja.
Kolm inimest olid hiljuti koondatud ja mainisid, et esialgu nad saavad hakkama ning väga pühendunult uut kohta ei otsi.
«Üks väitis muretult, et tal on mees välismaal ja rahapuudust pole,» kirjeldas tööpakkuja. Kõige asjalikum kandidaat oli pakkumisest loobunud seetõttu, et hakkas just oma firmat rajama.
Lõpuks õnnestus ettevõttel ajalehekuulutuse peale kümmekonna vastanu hulgast leida sobiv palgaline. «Tema töökogemus ei haakunud meie valdkonnaga küll sama hästi kui viiel eelmainitul, kuid praeguseks on valik ennast igati õigustanud,» rääkis tööpakkuja.
Samuti tõi ta välja asjaolu, et väikses linnas võib silma jääda lihtsalt lahke naeratusega ning just see võib aidata inimesel liikuda teenindajakohast kõrgemale. «Väga palju loevad positiivne suhtumine ja õpivalmidus,» nentis ta.
Novembris oli töötukassa Viljandimaa osakonnal 161 tööpakkumist.
«Majanduslanguse alguses 2008. aastal vähenes vabade töökohtade arv väga järsku, ent 2009. aasta detsembrist on see hakanud taas kiiresti tõusma,» rääkis töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan.
Palju pakkumisi on oskus- ja käsitöölistele ning teenindus- ja müügitöötajatele. Väärib märkimist, et samas on lihttööliste järel just kahes nimetatud valdkonnas kõige rohkem töötuid. Kas on meie inimeste nõudmised ülearu suured või proovivad tööandjad saada läbi võimalikult odavalt?
«Teenindus- ja müügivaldkonnas on suhteliselt madal palgatase ja see on kindlasti üks tööjõu voolamise põhjus,» nentis Laan.
Ka eesti suurima töövahendusportaali CV Keskus tegevdirektor Paavo Heil rääkis, et läinud aasta märtsist on tööpakkumiste arv järsult kasvanud. «Alates mullu teisest kvartalist on meile postitatud iga kuu umbes kaks korda rohkem pakkumisi kui ülemöödunud aastal samal ajal,» lausus ta.
Heili sõnul on kvalifitseeritud tööjõust endist viisi puudus. «Samas töötab ainuüksi Soomes 50 000 — 100 000 eestimaalast, kellest paljud tuleks meelsasti tagasi, kui siin pakutav palk suudaks sealsele järele jõuda.»
Töötukassa Viljandimaa osakonnas võib täheldada lootustandvaid märke: novembri viimasel päeval oli seal arvel 1976 töötut. Aastataguse ajaga võrreldes on see näitaja vähenenud 32 protsenti.
«Viljandimaa töötuse määr on 8,3 protsenti tööealisest elanikkonnast, Eesti keskmine on 10,3 protsenti,» lausus Merit Laan. Maakondadest on selles osas meist paremas seisus vaid Tartu- ja Jõgevamaa.
Küll aga on ülemöödunud aastast kasvanud pikaajaliste töötute hulk: üle poole töötukassas registreeritud viljandimaalastest pole endale kuude kaupa teenistust leidnud. Pikaajalisteks töötuteks peetakse vanusest sõltuvalt inimesi, kes on olnud teenistuseta pool aastat või kauem. Kogemused näitavad, et sellisesse seisu sattunutel on aja möödudes üha raskem tööturule naasta, sest maad võtab käegalöömise meeleolu ja sageli kaob ajapikku ka tööharjumus. Samuti ei ärata liiga suur ajatühimik CV-s tööandjate usaldust.