Mõisnikeaegsed sõnajalad tõstavad põranda all pead

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni end klaaspinna all mõnusalt tundnud sõnajalgadel hakkab eluruum kitsaks jääma.
Seni end klaaspinna all mõnusalt tundnud sõnajalgadel hakkab eluruum kitsaks jääma. Foto: Elmo Riig

Parunite ajast pärit sõnajalad, mis pärast aastakümneid mullapinnas uinumist Heimtali põhikooli terrassi all sirguma hakkasid, on viimaste aastatega hoogsalt kasvada vihtunud, ehkki neid keegi ei kasta ega väeta.

Vanas mõisahoones hakati koolitarkust jagama 1932. aastal. Neli aastat hiljem lõhuti maha hoone talveaed ning kaeti mullaga. Kui 2011. aastal terrassiosa taastada otsustati, ilmus selle alt välja rohkem, kui koolipere oodata oskas. Lisaks talveaia fragmentidele ilutses pinnase all uhke hüpokaustahju süsteem. Et leid oli väga hästi säilinud, otsustati see laudpõranda alla peitmise asemel  käsitsi puhastada ning klaaspaneelidega katta.

Esiti olid asjaosalised kindlad, et niisugustes tingimustes ükski taim kasvama hakata ei suuda. Suur oli aga kõigi üllatus, kui paar aastat hiljem erinevad sõnajalaliigid mullapinnast nina välja pistsid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles