/nginx/o/2009/07/04/201770t1ha15e.jpg)
Vaadeldes tagantjärele 1992. aasta rahareformi ja võrreldes seda hiljutisega, ei saa mööda minna erinevatest taustsüsteemidest.
Kommentaar: Kaks rahareformi, kaks aega
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
7. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1992. aastal oli riik alles loomisjärgus ning lapsekingades oli tollane ajakirjanduski. Seega tunduvad ka krooni tuleku tollased meediakajastused praegu lapsikud ja kohtlased. Võib-olla seetõttu ei jõudnudki leheveergudele lood inimestest, kes polnud rahareformist õigesti aru saanud või käitusid muidu kohatult, nagu praegu iga päev lugeda saab.
Kui paljud kroonilt eurole üleminemist kajastavad artiklid keskenduvad sellega kaasneda võivale hinnatõusule, siis tollal keegi sel teema sõna ei võtnud. Esiteks oli pidev hinnatõus siis liigagi tavaline nähtus ning teiseks müüdi suurt osa toidukaupu niikuinii talongidega, mistõttu hinnast tähtsam oli, kas kaupa suudeti poest kätte saada.
See oli rahvale üldse meeletute muutuste aasta: samal ajal käis rahvastikuregistri koostamine, hääletati põhiseadust ning valiti presidenti ja esimest riigikogu. Needki teemad nõudsid rahva tähelepanu ja rohkelt leheruumi.