Rahavahetust juhtis maavanem

Marko Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rubla vahetamist Eesti krooni vastu juhtis Viljandimaal toonane maavanem, praegune Viljandi abilinnapea Rein Triisa.

Tema teadis 1992. aasta esimesel poolel toimunust rohkem kui tavakodanik.

«Seda, millal rahavahetus tuleb ja millise kursiga, teadsin vist kuu või poolteist ette,» meenutas Triisa. Samas tunnistas ta, et kõik paarikümne aasta taha jäänud ja väga kiiresti hargnenud sündmused ei ole enam täpselt meeles.

Salastatus oli korra osa

Küll aga mäletab Rein Triisa seda, et paljudest rahareformiga seonduvatest teemadest avalikult rääkida ei tohtinud. «Eks see olnud seotud toonase poliitikaga. Me peame vaatama ka seda, kust me tulime,» viitas ta äsja Nõukogude Liidust lahkunud Eesti poliitilisele olukorrale.

1992. aasta rahavahetust hakati Viljandimaal organiseerima juba talvel. Siis moodustati komisjonid, kuid nende liikmedki ei teadnud, millal rahavahetus algab. «Teada oli, et raha on trükitud, ning inimesed olid üsna kindlad, et reform tuleb,» meenutas Triisa.

Selle teadmise valguses kaotas rubla iga päevaga väärtust ning üritati kokku osta kõike, mida võiks ka krooniajal vaja minna. Suuresti seepärast polnudki paljudel inimestel rahavahetuse päevaks 1500 rubla, mille eest võis kroone saada.

Rahavahetuspunktides käis aga vilgas äri. «Seal oli inimesi, kes tahtsid vahetada rohkem kui 1500 rubla, ning neid, kellel nii palju polnud,» meenutas Triisa. Nii tehti omavahel kaupa. «Ega meie seda keelama hakanud,» sõnas toonane maavanem.

Rahavahetus kulges rahulikult

Rein Triisale meenus vaid üks seik, millega ta pidi esimese vahetuspäeva õhtul tegelema. Nimelt läks Tallinna tänaval endise Elamu hoone rahavahetuspunktis äikese tõttu elekter ära ja kogu punkt tuli turvalisuse huvides maavalitsuse keldrisse kolida. Hommikul naasid töötajad koos rahaga Elamu majja.

Rahavahetuse järel hakkasid hinnad kerkima. Triisa meenutuse kohaselt polnud siiski tegemist hüperinflatsiooniga, sest inimestel oli kroone sedavõrd vähe, et hindade kergitajatel polnud kaupa kellelegi müüa.

«Mingit ausa hinnastamise kokkulepet toona tõesti polnud,» lausus Triisa naerdes. «Maavanemana polnud mul ka mingit võimu hindade kujundamise üle.»

Esimene palgapäev ootas eestlasi juuli algul ehk nädal pärast rahavahetust. Alles seejärel hakkas krooniaegne majandus päriselt tööle.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles