Viljandit katab ligi kaks miljonit tonni lund

Otse tervisekeskuse sissepääsu kohal, kõrgel katuseharjal, varitseb jalakäijaid kogukas lumesülem. Foto: Aivar Aotäht

Ilmajaama ja matemaatiku ühisabiga selgus, et eile lasus Viljandil lund 1 845 900 tonni.

Kui eilne prognoos paika pidas, tõi äsja möödunud öö lund tublisti juurde ja ehk pole sadu lõppenud veel praegu, reede päevalgi. Et aga lubatakse mitmepäevast sula, tasus linna kokku kuhjatud lumemägesid enne seda jäädvustada.

Loodetavasti ei jaksa sula siiski palju hävitustööd teha ja talv suudab enne kevadet veel uusi lumerekordeid püstitada.

Aga tagasi matemaatilise tehingu juurde. Loomulikult on selline arvutus pisut meelevaldne ja lume täpset massi ei suuda keegi välja kalkuleerida. Teisalt on tehte aluseks võetud täpsed arvud, et lume kaalukusest mingitki aimu saada.

Matemaatiline tehe

Eile hommikul oli lumikatte paksus Viljandi ilmajaama vaatlusplatsil 63 sentimeetrit.
Meteoroloog Ülle Murro võttis mõni päev tagasi lume proovi kohast, kus valge vaip näis lasuvat keskmise tihedusega, ja kaalus meteoroloogiliste nõuete järgi ära. «Selle põhjal arvutasin nüüd, et 63 sentimeetrit paksu lume raskus ühel ruutmeetril on 126 kilogrammi,» lausus ta.

Viljandi linnavalitsus vahendas, et läinud novembris täpsustatud andmeil on Viljandi pindala 14,65 ruutkilomeetrit.

«Sakalale» tuli appi mulkide suhtes erapooletu Tartu matemaatikaõpetaja Aili Mirme, kes arvutaski eespool nimetatud numbrite põhjal välja, et Viljandit katva lume raskus on 1 845 900 tonni.

Temagi toonitas, et sellise tehte tulemust täie tõena võtta ei saa ja pigem oleks õige ümardada see kahe miljoni tonni peale.

Kuidas aga nimetatud seitsmekohalist arvu paremini hoomata? Mida see peaaegu kaks miljonit tonni tähendab?

Eks igaüks saa ise arvutusi teha, aga toogem siinkohal üks näide. Kui võtta Eesti mehe kaaluks 80 kilogrammi, tähendas eilne lumeraskus Viljandis 23 073 750 meest lisaks. Teadupärast oli viljandlasi viimastel andmetel 19 145.

Lumikatte rekordid

Nagu «Sakala» paar päeva tagasi kirjutas, on Viljandis ja kogu Eestis jaanuari varasem lumerekord löödud. Seda küll väikese mööndusega, sest Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudil oli näärikuu võrdluseks uurida vaid digitaal­set arhiivi, mille vanemad andmed ulatusid Teise maailmasõja aega.

Paksima lumikatte mõõtis eile hommikul Kuusiku ilmajaam: 77 sentimeetrit. Muide, kõige vähem oli lund Saaremaal Sõrve jaama platsil, 21 sentimeetrit.

Ilmselt sai täna ööseks lubatud sajuga löödud eelmise talve lumetipp: mullu 24. ja 25. veebruaril mõõtsid Ida-Virumaal Alajõe ja Jõhvi jaam lumikatte paksuseks 78 sentimeetrit.

Eesti kõigi aegade lumikatte paksuse rekord on meteoroloogia ja hüdroloogia instituudil siiski välja uuritud. See on 97 sentimeetrit ja pärineb 1924. aasta märtsi teisest dekaadist Pagarilt, mis on samuti Ida-Virumaal.

Eks näis, kas tänavune talv suudab ka selle äärmuse ületada.