Et üksikvanem võiks kergemalt hingata

Heljo Pikhof
, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heljo Pikhof
Heljo Pikhof Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

TULEVAL AASTAL peaks jõustuma seadus, mille alusel hakkab riik maksma igakuist elatist ühe vanemaga kasvavale lapsele, kelle teine vanem on talle elatisraha võlgu. Rongavanem jääb tulevikus seega võlgu riigile ning riik asub võlga sisse nõudma rangemalt, kui selleks on jaksu üksi lapsi kasvataval naisel või mehel. Ei napp sissetulek, uus perekond, vimm endise kaasa vastu ega ükski muu põhjendus vabasta vanemat kohustusest toetada oma poega või tütart.

Ühe vanemaga kasvavale lapsele hakkab riik iga kuu elatist maksma avansina ja juhul, kui võlglaselt pole lapseraha ei hea ega kurjaga nelja kuu jooksul kätte saadud. Hiljutine uuring kinnitab, et lausa 81 protsendil juhtudest ei võta üks lapsevanem teise vanema hoolde jäetud lapse kasvatamisest üldse osa või teeb seda õige napilt. Elatisraha ollakse oma järeltulijale võlgu peaaegu pooltel juhtudest.

Ka kohtuotsuse jõustumine ei muuda vastutustundetu vanema meelt: sajaprotsendiliselt soostub seda kohustust täitma vaid iga viies elatisrahavõlglane. Maksmisest hoidumise nimel ei põlata ära kõikvõimalikke trikke palga tuttava kontole kanda laskmisest kuni varade varjamiseni. On kurb näha, et selline käitumine ei leia ka ühiskonna silmis suuremat hukkamõistu.

Tagasi üles