Tennisetreener otsib lihvimata teemanti

Aasta tagasi valminud Viljandi tennisehalli töötingimustega on Priit Pihl rahul. Foto: Aivar Aotäht

Omandanud Ameerikas spordijuhtimises bakalaureuse- ja magistrikraadi, otsustas 28-aastane Tallinna lähedalt pärit Priit Pihl poolteist aastat tagasi tulla Viljandisse tennisetreeneriks.

Viljandi kasuks langes Priit Pihli liisk seetõttu, et tema lapsepõlvesõber ja võistluskaaslane, siin tennisekooli juhatav Ott Ahonen pakkus motiveerivat palka ning töötingimusedki on pärast aastatagust uue tennisehalli valmimist suurepärased.

«Oleksin Ameerikas leidnud ka tasuvamat tööd, aga kodumaalt päriseks lahkuda pole mul kunagi kavas olnud,» arutleb Priit Pihl. «Minu juured on Viljandis: isa on siit pärit ning vanaema elab siin seniajani. Lapsena tähendas Viljandis käimine minule maale tulekut.»

Viljandis ei ole kolkatunnet

Kuigi häid pakkumisi on talle Eestis tehtud ka mujalt, on Priit Pihl Viljandisse jäänud ning ostis siia suvel korteri. «Viljandis pole kolkatunnet. Elasin neli suve New Yorgis ja kontrast on muidugi suur, aga ma ei vaja kõike, mida suurlinnad pakuvad.»

Põhilised asjad on Priit Pihli arvates Viljandis olemas ning Tartu ja Tallinn pole liiga kaugel. Pärast Ameerikat ei hirmuta teda siinsed vahemaad: seal tuli vahel sõita päevas kuus tundi ühtejutti ning naasta hiljem sama teed.

Äsja Tallinnas Tere tennisekeskuses tugeval aastalõpu meistriturniiril võistelnud Priit Pihl ütleb, et kuigi osaleb võimaluse korral kõigil Eesti turniiridel, ei treeni ta spetsiaalselt võistlusteks. «Naudin mängu ja tulemust eriti taga ei aja,» kinnitab ta.

Tallinnas spordigümnaasiumi lõpetanud tennisist möönab, et ihkas noorpõlves mängijana kõrgele jõuda. 1999. ja 2000. aastal tuli ta tennises Eesti noortemeistriks ning esindas meie riiki korra ka Euroopa meistrivõistlustel.

Mingil ajal sai noormehele siiski selgeks, et tippu ta ei jõua. «Teatud vanuses on valida, kas hakkad profiks, lõpetad või siirdud Ameerikasse. Valisin viimase tee ja kasutasin tenniseoskust hariduse omandamiseks.»

Söötis rikkuritele palle ette

Tennis on suure lombi taga üsna populaarne, aga ei konkureeri siiski Ameerika jalgpalli, pesapalli ja korvpalliga. Priit Pihl esindas Virginia osariigis Lynchburgis asuvat Liberty ülikooli neli aastat Ameerika esimeses divisjonis.

Kui algul oli noormehel plaan bakalaureusekraadi omandamise järel Eestisse naasta, siis tegelikult tegutses ta välismaal veel poolteist aastat tennisetreenerina ning teine poolteist kulus magistrikraadi saamiseks.

«Töötasin Ameerikas mitmes tenniseklubis juba koolivaheaegadel ning teenisin raha järgmiseks kooliaastaks, sest sajaprotsendilist stipendiumi mul polnud,» meenutab Priit Pihl. «Tõtt-öelda olin algul põhiliselt rikkuritele palli ettelööja.»

Magistrikraadi omandades oli ta rakkes ka kooli tennisevõistkonna abitreenerina. «Olin seal toona esimene eestlane, kuid aitasin peatreeneril värvata rakverlase Siim Tuusa, kes tegutseb seal praegugi.»

Pihl jutustab, et oli lapsi juhendanud juba 2000. aastal Tallinnas. Stabiilselt on ta treeneriametit pidanud 2006. aasta suvest. «Pean oluliseks treenerina järjest paremaks saada. Olen üritanud ennast arendada ning koolitustel käia,» räägib ta.

Otsib lihvimata teemanti

Priit Pihli praegused plaanid on seotud Viljandi tennisekooliga, milles käib sadakond õpilast ja poolsada harrastajat. Ühtlasi on ta seotud turniiride ja laagrite korraldamisega.

Priit Pihl möönab, et kõige põnevam oleks avastada lihvimata teemant ehk omaenda Kaia Kanepi. «Lastega töötamist pean kahtlemata esmatähtsaks. Üritame tippmängijaid leida just kuue- kuni kaheksa-aastaste laste hulgast,» kõneleb ta.

Treener tunnistab, et andekaid lapsi on vähevõitu, aga mõni tüdruk siiski leidub. «On põnev jälgida, kuidas nad ihust ja hingest tennisega tegelevad ning arenevad. Püüan muuta treeningud mänguliseks ja vaheldusrikkaks ning korraldada lastele turniire ja muud põnevat,» kirjeldab ta.

Priit Pihli sõnutsi pole Ott Ahoneni tennisekoolis ükski juhendaja Viljandist pärit, aga tulevikus on plaanis koolitada ka kohalikke.

Treener arutleb, et tahaks käia mõnda aega ühe või teise mängijaga turneedel, aga koduks võiks jääda ikkagi Viljandi. «Kui kusagilt tuleb vastupandamatu pakkumine, siis ma muidugi ei luba, et siia jään,» lisab ta.