Euroliidus alustab tööd «hoiatusamet»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet asub ohjama Euroopa süsteemsete riskide nõukogu.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet asub ohjama Euroopa süsteemsete riskide nõukogu. Foto: Reuters

Alates sellest kuust võetakse Euroopa majanduspoliitika suurema luubi alla, sest Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet’ juhtimisel alustab tööd Euroopa süsteemsete riskide nõukogu (ESRB).

Nagu kirjutas «Financial Times», loodi nimetatud nõukogu edasiste kriiside vältimiseks. Täheldades ohtu majandusele või finantssüsteemidele, on tal volitused edastada hoiatusi ja jagada soovitusi.

ESRB hakkab küll tegutsema Euroopa Keskpangast lahus ning ei puuduta üksnes euroala, vaid tervet Euroopa Liitu, kuid aitab siiski täita keskpanga ambitsiooni tagada majandustraumade vältimiseks täiuslikum seiremehhanism.

Valmis häirekella lööma

Euroopa Keskpank on pettunud poliitikute võimetuses euroala majandusjuhtimist tugevdada ning soovib tõhustada liikmesriikide majandusseiret.

ESRB liige, Euroopa Keskpanga asepresident Vítor Constâncio ütles «Financial Timesile»: «Kui mõnes liikmesriigis majandus tõsiselt tasakaalust välja läheb, saab nõukogu otsekohe öelda, et midagi tuleb ette võtta.»

Constâncio sõnutsi saanuks süsteemsete riskide nõukogu Kreeka probleemide puhul häirekella lüüa juba varasemas staadiumis: niipea kui oleks märganud, et konkurentsivõime vähenemine on hakanud tekitama tohutut jooksevkonto puudujääki.

«Samuti oleksime võinud hoiatada Hispaaniat ja Iirimaad kinnisvaramullide eest ning Ida-Euroopa maid välisvaluutas laenuandmise eest,» kõneles ta. «Need on näited, mida ESRB oleks saanud kriisi vältimiseks teha. Kui selline paljude liikmetega asutus nagu süsteemsete riskide nõukogu annaks konkreetseid soovitusi, hakkaks kindlasti midagi liikuma.»

ESRB-s on 37 hääleõiguslikku liiget, nende hulgas kõigi Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskpankade presidendid.

Efektiivsuse küsimus

«Financial Timesi» hinnangul pole seni selge, kui efektiivseks uus nõukogu kujuneb.
«Võib-olla hakkavad nad lõpuks kõige eest hoiatama. Võib-olla panevad nad mõne asjaga täiesti mööda,» arutles Brüsselis baseeruva Euroopa poliitikauuringute keskuse tegevjuht Karel Lanoo.

Lanoo usub, et nõukogu roll kujuneb välja järk-järgult. Selliste asutuste loomisel erilisi pretsedente pole.

Euroopa Keskpanka varitseb oht, et olles uue ametiga tihedalt seotud, võib ta kaotada usaldusväärsuse, kui ESRB liiga sageli hädakisa tõstab või järgmise kriisi maha magab.
«Kindlasti väljenduvad nad alati ülimalt mõõdukalt ja kaalutletult, sest kaalul on Euroopa Keskpanga ja euro maine,» ütles Lanoo «Financial Timesile».

Märksõnad

Tagasi üles