/nginx/o/2011/01/05/494502t1h7266.jpg)
Kuigi mullu registreeriti Viljandimaal jahiseaduse rikkumisi tavapärasel hulgal, täheldasid jahimehed, et salakütte luusis metsas rohkem kui varasematel aastatel.
Salaküttide jälgi leiti varasemast rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen praegusel ametikohal töötanud peaaegu viis aastat ning mullu sain jahimeestelt kõige rohkem teateid selle kohta, et metsas tegutsevad salakütid,» rääkis Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuht Ulvi Lomp.
Tema sõnul on metsast leitud nii lastud loomade korjuseid kui kütitud loomi, millel on ära lõigatud ainult osa liha.
«Kahju on sellest, et sihitakse ja lastakse loom vigaseks ega minda talle metsa järele, et piinad lõpetada,» nentis Lomp. «Salakütt ei vali, mis soost ja kui vana looma ta laseb. Jahimehed jälgivad seda rangelt, et säilitada asurkondi. Keskkonnaamet teeb igal aastal jahiseltsidele suuruluki küttimislimiidi korralduse.»
Keskkonnakahju nõutakse sisse
Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Tääri andmetel menetleti lõppenud aastal siin piirkonnas 20 jahiseaduse rikkumise juhtumit.
«Varasemate aastatega võrreldes on see siiski üsna tavapärane arv,» lausus ta.
Ilma jahiloata küttimise eest võeti vastutusele kolm inimest. Üks neist oli väljaspool jahihooaega lasknud neli, teine aga kaks kobrast. Et kopra ebaseadusliku küttimise puhul on keskkonnakahju suurus 500 krooni isendi kohta, on kahe juhtumi kahju kokku 3000 krooni. Summa nõutakse seadusrikkujatelt sisse.
Karistati ka ühte jahijuhatajat, kes oli vastutanud ühisjahi eest, mille käigus lasti ebaseaduslikult kolm metssiga. Metssea küttimise puhul on keskkonnakahju 6000 krooni ning selle juhtumi eest sisse nõutud 18 000 krooni on juba riigile laekunud.
Jälgitakse reeglite täitmist
Kuuel korral karistasid inspektorid mehi, kes olid jahti pidanud poolautomaatse relvaga, mille salve mahub rohkem kui kaks padrunit.
«Kütitavale loomale tuleb alati anda pääsemisvõimalus,» selgitas Naima Täär. «Poolautomaatne relv on jahil lubatud, kuid sel peab olema salv ümber tehtud nii, et sinna mahuks vaid kaks padrunit. Kui loom on kiire, on tal võimalik nende laskude eest pääseda. Kui jahimehel on relvas kolm, neli või viis padrunit, sarnaneb tema tegevus juba tapmisega.»
Rikkumiste alla läks neli juhtumit, mil jahiluba oli jäetud õigel ajal tagastamata. Neljal korral peeti jahti avamata loaga ja kahel korral jahipidamise õiguseta.
Pooleli on veel kahe juhtumi uurimine. Üks neist leidis aset novembris, kui Tarvastu vallas Veisjärve ääres tegutsenud salakütt tappis soolaku juures kaks põdravasikat, kuid jättis ühe korjuse võssa mädanema.
Samuti menetletakse üht metssea küttimise juhtumit.
Naima Täär lausus, et kõige kriitilisem on praegu Viljandi- ja Valgamaa piiriala, kus keskkonnainspektsioon on järelevalvet tõhustanud. «Valgamaalt tuli möödunud aastal samuti paar teadet lastud põtradest, millel oli ainult tagakints ära lõigatud. Ilmselgelt olid need salaküti jahitud,» nentis ta.
KAHJU
Keskkonnakahju tekitati kolmel korral.
• 2010. aastal tabasid inspektorid Viljandimaal kolm jahiloata küttijat, kelle saagiks olid langenud kuus kobrast ja kolm metssiga.
• Nende tekitatud keskkonnakahju suurus oli 21 000 krooni.
Allikas: Naima Täär