/nginx/o/2011/01/05/494366t1h7dad.jpg)
Detsembris taevast alla sadanud rekordiline lumi ei mõjuta üksnes inimesi, vaid kimbutab ka metsaelanikke. Eriti rängalt kannatavad lumerohkuse all metskitsed, kellele hanged võivad saada lausa saatuslikuks.
Hanged ajavad metsarahva inimeste ligi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt on paljud maal ringi liikuvad inimesed tähele pannud, kui julgeks on sel talvel muutunud metskitsed. Neid võib märgata sõiduteel käimas ja isegi lebamas, karjakesi põldudel seismas ja graatsiliselt üle lagendike hüplemas.
Tõtt-öelda ei ole inimestel vaja metskitsede vaatlemiseks enam linnast välja minnagi. Nende karja on nähtud Viljandis Ranna puiesteel, lossimägede veerel ja Piiri tänava kandis.
Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuhi Ulvi Lombi tõdemust mööda annab säärane käitumine märku sellest, et loomad proovivad kohastuda looduses valitsevate erakordsete tingimustega.
«Kitsed hakkavad liikuma seal, kus on teed lahti lükatud, ja teadagi on seda tehtud asulate läheduses,» selgitas ta.
Tegevjuht lisas, et just metskitsed ongi need, kellele sügava lumega maastik kõige rohkem raskusi valmistab. Praegu on kapradel õnneks veel piisavalt jõudu, et looduses hakkama saada, kuid kevade poole jäävad nad nõrgemaks ning olukord muutub järjest kriitilisemaks. Seda näitas juba mullune lumeohter talv: kevadel leiti metsa alt palju kitsekorjuseid.
«Seekord jõudis lumi kohale kuu aega varem kui eelmisel aastal — säärane olukord nagu nüüd detsembris, tekkis mullu alles jaanuaris ja veebruaris. Metskitsedele tõotab see talv tulla sama raske kui eelmine,» nentis Ulvi Lomp.
Ta lisas, et säästmaks neid loomi suuremast hävingust, jätsid paljud Viljandimaa jahiseltsid 1. juunist 31. detsembrini kestnud kitsejahi ajal kabrad sootuks küttimata.
Lumel magada on ohtlik
Jahiliidu tegevjuht selgitas, et üks suuremaid probleeme, millega metskitsed praegu kokku puutuvad, on aseme puudumine. Kabrad saavad ohutult magada ainult siis, kui on maapinna enne puhkama heitmist puhtaks kaapinud.
Ühtlasi nõrgestavad loomade organismi parasiidid, mida kannavad endas paljud ulukid.
Nõrgaks jäänud metskits külmetub lumel magades ja haigestub kopsupõletikku. Nii võivadki tema võitlused varsti lõppeda surmaga.
«Jahimehed räägivad, et praegu käib palju kitsi magamas söödakohtade lähedal,» jutustas Ulvi Lomp. «Eelmisel talvel nägin ise, kuidas loomad kasutasid toiduks viidud heinu magamisasemena.»
Ka Viiratsi jahiseltsi liige Väino Viidebaum näitas teisipäeval Kissa-Märdi talu metsas viljajäätmete hunnikuid, kust kabrad kõigepealt suutäisi kaabivad, hiljem aga söödaks pandule magama heidavad.
«Kitsi käib siin söödakohas kõvasti,» kinnitas ta. «Kõige rohkem tahavad nad rapsipuru ja nisu, aga närivad ka porgandit, kapsast ja tammetõrusid. Tõrusid on mul kõvasti varutud, sest sügisel, kui inimestel polnud raha kartulite eest maksta, vahetasin neid tammetõrude vastu.»
Selle söötmispaiga eest hoolitseb neli jahimeest. Nad viivad sinna toitu ja ajavad teed lahti. «Jahiselts maksab liikmemaksudest ja jahiturismist saadava rahaga meie kulud kinni,» seletas Viidebaum.
Samamoodi on söödakohtade eest hoolitsemine ära jagatud teiste jahiseltside liikmete vahel. Üheskoos lükkavad jahimehed ka loomadele teid lahti ning maksavad selleks tehtud kulutuste eest.
«Praegu loomad, eriti metskitsed, isegi magavad lahti lükatud teedel,» kõneles Rimmu jahiseltsi juhatuse liige Arne Lohu. «Metssead seevastu lähevad kuuse alla: nemad rebivad hammastega oksi ja panevad endale alla,» seletas ta.
Kiskjad nopivad saaki
Peale nõrgeneva tervise ohustavad metskitsi kiskjad, kellele nad on sügava lume korral kerge saak. Jahimeeste hinnangul on ilveste arvukus praegu Viljandimaal väga suureks kasvanud. Väino Viidebaum nägi hiljuti kodu lähedal korraga kolme, kes luurasid eemal olevat kitsekarja.
«Ilvese liikumist sügav lumi ei takista,» nentis Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuht Ulvi Lomp, kes peab seda talve metsakassidele üsna soodsaks. «Erinevalt teistest kiskjatest, kes söövad ka metsa alt leitud korjuseid, toitub ilves ainult värskelt murtud saagist,» lisas ta.
1. detsembrist veebruari lõpuni kestva ilvesejahi ajal on Viljandimaal lubatud küttida 16 looma. Seni on tabatud kaheksa.
«Praegu on jaht peaaegu seiskunud, sest nii suure lumega on väga raske ilvest kätte saada. Samuti tegelevad paljud seltsid rohkem lumelükkamise ja loomade toitmisega,» nentis Ulvi Lomp.
Leidub siiski ka neid, kes korraldavad kiskjate jahti: Rimmu jahiseltsi mehed tabasid esmaspäeval ühe isase ilvese, kes oli jõudnud enne seda maha murda kaks kapra. «Kitsed lamasid sealsamas lähedal,» selgitas Arne Lohu. «Praegu on lausa mure ilveste, huntide ja hulkuvate koertega.»
Pühapäeval lasksid sama seltsi jahimehed võsavillemi. See oli neljas Viljandimaal lastud hunt, eelmised kolm metsakutsut olid detsembris langenud Halliste jahiseltsi saagiks. Kokku on sel hooajal Viljandimaa jahimeestele antud kuus hundilaskmisluba.
«Hundid kasutavad lumes liikumiseks metssigade rada ja jahivad karja järel liikuvaid nõrku loomi,» kommenteeris Ulvi Lomp. Ta nentis, et paraku käivad kiskjad ka lahti lükatud teede ääres kitsi ja metssigu passimas.
Teiste olukord on parem
Metssigade olukorda peab Ulvi Lomp tänavu eelmise aasta omast veidi paremaks.
«Mullu oli maapind külmunud, kuid tänavu tuli suur lumi pehmele pinnasele ning metssead saavad sellest vajaduse korral söögi kätte,» selgitas ta. Teadlased nimetavad kärssninade lumetaluvuspiiriks 40 sentimeetrit, kuid tänu jahimeeste viidud lisatoidule elavad nood üle ka raskemaid talvesid.
«Praegu suudavad metssead veel hangede alt toitu sonkida, aga kui lumi tõmbub pealt kõvaks, läheb neil raskemaks. Siis on sigadel ühtlasi keerulisem liikuda ja huntide eest ära joosta, sest koorik vigastab nende jalgu,» tõdes Lomp.
Ta lisas, et juba praeguses sügavas, kuigi kerges lumes püüavad metssead pikki rännakuid vältida ja püsivad söögikohtade läheduses.
Üsna hea on elu põtradel, kes taluvad 60-70 sentimeetri paksust lumikatet ja ampsavad toiduks puuoksi. Nemad on liikunud madalamatelt maadelt kõrgematesse metsadesse.
Karudel pole samuti muret: nemad on sügavas talveunes. Jahimeeste tähelepanekut mööda läksid mesikäpad tänavu magama eriti vara ning erinevalt paljudest varasematest aastatest ei ole seni ühtki unist mõmmikut Viljandimaa metsades tuiamas nähtud. Ka kährikkoerad suiguvad oma urgudes ega liigu.
«Suur pidu on muidugi pisinärilistel — hiirtel ja teistel lume all tegutsevatel loomadel,» nentis Ulvi Lomp. «Nemad teevad seal käike ning on vaenlaste eest kaitstud.»
Seepärast on reinuvaderid loobunud põldudel hiirtele jahti pidamast ning hoiavad asulate ligi. «Kuuldavasti käivad rebased juba kalmistutel küünlaid söömas,» ütles jahimeeste juht.
Ulvi Lomp tõdes, et Viljandimaa seltside jahimehed on tänavu söödaplatse hooldades silmitsi seisnud suurte raskustega, sest teed on kinni tuisanud ning traktoreid ja sahku on samal ajal vaja olnud ka asulate puhastamiseks.
«Pole tõsi, et jahimehed käivad metsas ainult tulu saamas — nad annavad sellele ka väga palju tagasi!» tõdes jahimeeste liidu juht.
ARVAMUS
Ulvi Lomp,
Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuht
Loomade söötmise puhul kehtib nõue, et seda peab tegema järjepidevalt: metsaelanikud harjuvad lisatoitmisega ja sätivad territooriumi selle järgi. Niimoodi ei tohi teha, et nädal aega pannakse metsa alla sööki ja siis lõpetatakse, sest see võib endaga kaasa tuua nõrgemate loomade hukkumise.
Kui inimene soovib metsaasukaid aidata, võib ta ühendust võtta kohaliku jahiseltsiga või Viljandimaa jahimeeste liiduga. Meie aitame abi õigesse kohta toimetada.
Heaks näiteks võib tuua Võhma gümnaasiumi õpilased ja elanikud: nad kogusid loomadele toitu, mille viisime 2009. aasta jõulude eel üheskoos metsa. Selline suhtumine teeb südame soojaks.