Viljandi tõstab üüri hinda kohati kümme korda

Malmi tänav 10 majas on pooled korterid Viljandi linna omad. Linnavalitsus neid maha ei müü, vaid kavatseb need muuta sotsiaalkorteriteks. Foto: Marko Saarm

Viljandi linnale kuuluvates korterites üürilisena elavad inimesed said mõni päev tagasi linnavalitsusest kirja, milles anti teada, et nende igakuine üürisumma kerkib. Paremal juhul poole võrra, halvemal juhul ligi kümme korda.

Kui linnajuhid korterite üürilepinguid uurima hakkasid, vaatasid sealt vastu kohati lausa uskumatud summad. Näiteks üht 50 ruutmeetri suurust korterit üüris inimene hinnaga 8,90 eurot kuus. Maja on muidugi vana ja kulunud, aga summa ei vasta sellegipoolest kuidagi Viljandi tegelikele üürihindadele.

Nii saigi see inimene kirja, milles talle anti teada, et üür kerkib 80 euroni kuus, lisaks uuris linnavalitsus, ehk soovib elanik korteri endale osta. Vastust veel ei ole.

Linnale kuulub praegu Viljandis ligi 80 korterit, pooltes neist elavad varem sundüürniku staatuses olnud inimesed ja pooled on kasutusel sotsiaalkorterina ehk mõeldud neile, kes on mingil põhjusel hätta sattunud ja vajavad linna abi. Kõik need inimesed, kes elavad niinimetatud munitsipaalkorterites ehk üürivad neid tähtajatult, said lisaks üüritõusuteatele ka küsimuse korteriostusoovi kohta.

Esialgu küsitakse, aga veel ei müüda

Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin selgitas, et hinnast või konkreetsest müügipakkumisest praegu rääkida ei saa. «Hinna saab määrata ja müügi lubada vaid volikogu,» selgitas Märtin. Küsimus esitati inimestele selleks, et linnajuhid saaksid mingi pildi ostusoovide kohta ning seejärel juba konkreetsema jutuga volikogu ette minna.

Kaugemas plaanis tahaks linn endale jätta vaid Leola tänav 12a ja Malmi tänav 10 majas asuvad korterid ning teha neist sotsiaalpinnad. Seepärast ei saanud nendes majades elavad inimesed ka ostusoovi küsimust.

Malmi tänav 10 linnalt korterit üüriv Johannes Aasna mõistab oma sõnul linna üüritõstmise soovi täielikult. Kui seni maksis ta korteri eest 40 eurot kuus, siis edaspidi tõuseb hind 90 euro ligi. «Vesi on selle hinna sees. Soe ja elekter tulevad lisaks,» selgitas ta. «Täiesti mõistlik hind.»

Aasna teab oma sõnul, et enamik tema majanaabreid, kes sellise kirja said, olid sealt vastu vaadanud summa peale üsna tigedad. Ükski linna üürilistest polnud aga oma nime all nõus Sakalale hinnatõusu kohta arvamust avaldama. Kunagine ühiselamu Malmi tänaval on nüüd korteriteks ehitatud ning pooled neist on eraomanduses ja pooled kuuluvad linnale.

Aasna on enda kasutuses olevat kahetoalist korterit kümne aasta jooksul ise vuntsinud. Ta on vahetanud aknad ja ukse, sest linnavalitsusest öeldi talle, et selliseks tööks raha ei ole, aga aknaraamid olid läbi mädanenud. Edaspidi loodab ta, et linnale makstav lisaraha jõuab ringiga majja tagasi ning seda hakatakse ka väljastpoolt remontima.

Korterijärjekord kadus kuu aega tagasi

Kalvi Märtini sõnul on linn hädaabiremonte aastate jooksul ikka teinud, aga suuri kapitaalremonte pole lähiajal kavas ette võtta.

Oma korteritega seonduvat hakkas linn põhjalikumalt üle vaatama käesoleva aasta algul. Et aastaid seaduses olnud sundüürniku mõiste ja sellega omavalitsusele pandud kohustused on kadunud, kaotas linn umbes kuu aega tagasi korterijärjekorra. Seal olnud 41 inimesele saadeti kiri, et sellist mõistet pole enam olemas ja kui kellelgi on vaja, saab ta eluruumi taotleda sotsiaalameti kaudu. Sellele teatele ühtegi vastust ei tulnud.

Seejärel võeti ette üürilepingud ning jõuti arusaamisele, et üür tuleks viia sellisele tasemele, et see oleks 75 protsenti turuhinnast. Sellisel juhul ei rikuks linn oma tegevusega normaalselt toimivat kinnisvaraturgu ning paneks munitsipaalkorterisse saanud inimesed otsima paremat elamispinda.

Abilinnapea Janika Kivistik tunnistas, et just sotsiaalkorterite puhul on mõnikord näha, et inimene rahuldub talle ajutiselt antud ruumiga ega püüagi paremat leida. «Nii mõnelgi juhul on näha, et paremat ei taheta, sest odavama puhul jääb rohkem raha alkoholile,» nentis Kivistik. «Selle õpitud abituse vastu peab astuma.»