Viljandis Kauba tänaval asuv Kaminakeskuse pood soovib, et linn taastaks tema välisukse. Kaupluse juhataja Hannes Puu sõnul on uks lõhki paisunud, sest munakivisillutisele tekkinud lombist läbi sõitvad autod lennutavad vee vastu majaseina.
Raekotta tuli tavapäratu kahjuhüvitise palve (1)
«Kuus-seitse klienti on niimoodi märjaks saanud. Uks tehakse lahti ja samal ajal tuleb auto. Reageerimiseks ei jää aega,» kirjeldas Hannes Puu. Ta lisas, et veesamba kõrgus küündib ligikaudu 70 sentimeetrini ning suurema vihmaga trepiesine lausa ujub.
Sealjuures rõhutab kaupluse juhataja, et on oma muret linnale aja jooksul mitu korda meelde tuletanud. Oma sõnul andis ta ukse ette tekkivast lombist teada juba tänava ehitamise ajal, kuid sellest ei muutunud midagi.
Kauba tänava asfaltkate vahetati kivisillutise vastu kaks aastat tagasi. Kaminakeskus asub ühesuunalise tänava vasakus servas ja samal pool on sillutises vihmavee ärajuhtimiseks mõeldud renn. Et tänav on kitsas, sõidavad autod üsna poeukse eest mööda.
Nüüdseks on niiskus ust tugevasti paisutanud ja seda on tulnud hööveldada, et see üldse käiks. Eelmise nädala teisipäeval kirjutas Hannes Puu Viljandi linnavalitsusele avalduse, milles palub ukse taastamist.
Saab näha
Läinud nädala lõpul tasandati kaupluse ees veekraani kaitsme ehk kape vajumisest tekkinud lohku.
«Sai parem küll,» ei salanud Hannes Puu. Samas ei lahenda see muret tema kartust mööda täielikult, sest veerenn on ikkagi kohe ukse ees ning tänava kalle tema hinnangul vale – vastasel korral ei tohiks teele püsivaid lompe tekkida.
Viljandi linnavalitsuse majandusameti teedespetsialist Heikki Teearu ütles, et Kauba tänav valmis 2014. aastal vastavalt projektile ning objektil tehti ka järelevalvet. Tema tõdemust mööda on Kauba tänava kalded tõepoolest üsna väikesed, kuid eri asjaolud ei võimalda märgatavalt suuremat kallet tekitada, sest see võiks põhjustada uusi probleeme.
Teearu nentis, et sadude ajal Kauba tänava vasakusse serva kogunev vesi on paratamatus, sest sealpool asub veerenn. Suuremad mured tekkisid Kaminakeskuse ukse juures tema tähelepanekut mööda aga just siis, kui veekraani koht vajus allapoole. Nüüdsed tööd peaksid teedespetsialisti hinnangul olukorda muutma.
«Rentsel jääb edasi, selle vastu ei saa paraku midagi teha. Aga kui veekraani koht on korras, ei jää vesi sinna ehk vähemasti pidama,» avaldas Heikki Teearu lootust. Kokkuvõttes leidis ta, et Kaminakeskuse juhtum on tingitud mitme asjaolu ebasoodsast kokkulangemisest.
Hind pole teada
Kas linn ukse taastamise hüvitab, polnud eilseks teada. Hannes Puu ei ole oma sõnul kalkuleerinud, kui palju see maksma võiks minna. Küll aga oletas ta, et see töö ei saa olla väga odav. Kas või seetõttu, et hoone asub muinsuskaitsetsoonis.
Heikki Teearu kinnitas, et seda laadi kahjuhüvitise palve on tema kogemust mööda haruldane. Tavaliselt esitatakse teede ja tänavatega seotud kahjuhüvitise nõudeid juhul, kui mõni auto on löökaugus viga saanud. Aasta jooksul – enamasti kevadel ja talvel – tuleb Teearu kogemust mööda hüvitada paar-kolm niisugust õnnetust. Umbes sama paljudele avaldustele tuleb aga eitavalt vastata, põhjuseks kas juhtumi ebapiisav fikseerimine, politsei kutsumata jätmine või sündmuskohalt lahkumine.
Ühe kahjunõude sai linn alles hiljuti, 22. aprillil. Avalduse kohaselt lõhkus Maramaa puiesteel märgistamata auk ühe BMW roolilati ning tekitas kokku peaaegu 900-eurose kahju. Ka sellele avaldusele vastamine on linnavalitsuses veel töös.
Heikki Teearu sõnul pole linn selle aasta jooksul pidanud ühtegi löökaugus lõhutud rehvi, velge, silladetaili või kereosa hüvitama. Kuu aega tagasi pöördus sellise palvega linna poole inimene, kelle auto oli väidetavasti Riia maanteel lahti tulnud kaevukaane tõttu viga saanud, kuid sellele nõudele vastati eitavalt, sest sündmust polnud fikseeritud ning kontrolli käigus ei ilmnenud ühtegi tundemärki, mis viidanuks sellele, et mõni luukidest on hiljuti lahti käinud.
Tavaliselt on seda laadi kahjunõuete suurus Teearu sõnul 200–300 eurot ehk mitte kuigi suur. «Sellegipoolest hindame iga niisugust juhtumit põhjalikult, sest tegu on maksumaksja rahaga,» lisas ta.