Kirjutati ahviteooriast ja poliitpettusest

Viljandi gümnaasiumi lõpetajad Kristjan Väljaots (vasakul), Ragnar Aidak ja Kristjan Habakukk jõudsid pärast kolme-neljatunnist mõttetööd veel malet mängida. Kirjandi teemad noormeeste lemmikuteks ei osutunud. Kirjutati sellest, mis ennast enim kõnetas. Foto: Marko Saarm

«Head lihtsad teemad, aga mitte just lemmikute killast.» Nii iseloomustasid gümnasistid eilset eesti keele riigieksamit.

Viljandi gümnaasiumi õpilased Maarja Hiiemäe ja Karl Mihkel Loodus leidsid, et eesti keele eksami teemade valik oli üllatavalt hea. Keskmiselt neli tundi lugemisülesande ja kirjandi kallal pusinud noored ei suutnud meenutada kõiki teemasid, küll aga seda, mille ise olid valinud: «Keskkonna ja inimese koosmõju». Ette olid nad end valmistanud eesti keele käsiraamatuid ja eelmiste aastate eksamiülesandeid sirvides. Samas ei julgenud nad väga head tulemust loota.

«Ma pole küll kirjutaja tüüp, aga eesti keele eksam on selline, mille kuidagi ikka ära teeb,» arvas Hiiemäe. Oma kirjandit oli ta alustanud sellega, kuidas loodus avaldas ahvidele mõju, soodustades neid inimeseks arenema, ja läks üle sellele, kuidas inimene on tänapäeval omakorda loodust mõjutanud, kahjuks enamasti halvasti.