Pool tuhat inimest võttis eelmisel aastal oma asjad ja kolis Viljandimaalt ametlikult minema. Kui arvestada juurde surmade ja sündide ebavõrdne arv, jäi maakond 660 inimese võrra vaesemaks.
Kolimisralliga lahkus maakonnast läinud aastal pool tuhat inimest
5. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kolm-neli korda aastas oli selliseid kolimisi, kus tuli kogu korteri sisustus auto peale laadida ja Tallinna viia,» meenutas mulluseid tegemisi kolimisteenust pakkuva osaühingu Roadrunner omanik Henry Kütt. «Korra-kaks tuli samamoodi sõita Tartu poole.»
Peamiselt lahkuvad noored
Henry Küti sõnul olid need kõige konkreetsemad Viljandist lahkumised. Inimene lõpetas lepingud kõigi teenusepakkujatega, müüs korteri ja läks. «Enamasti oli lahkumise põhjus see, et siin polnud enam midagi teha,» ütles Kütt.
Umbes sama palju kolimissõite tegi eelmisel aastal osaühing Ants Viljandi. «Enamasti on lahkujaks noored, kelle asjad mahuvad kahte spordikotti,» sõnas selle firma esindaja Mait Hommik.
Viljandi maavanema Lembit Kruuse ütlemist mööda näitab statistika küll poole tuhande inimese lahkumist, kuid minejate tegelikku hulka on raske arvata.
«Need 490 inimest on otsustanud lahkuda ametlikult ja muutnud ka sissekirjutust,» selgitas Kruuse. «Me ei tea, kui palju on neid inimesi, kes töötavad näiteks Tallinnas, aga on sisse kirjutatud Viljandi maakonda.»
Loomuliku iibe tõttu ehk surmade ja sündide vahe põhjal jäi maakond väiksemaks 170 inimese võrra. Sündis 515 last ehk 22 rohkem kui aasta varem ning suri 685 ehk 35 vähem kui mullu.
«Sündide hulka me mõjutada ei saa,» nentis Kruuse. «Aga surmade arvu saame vähendada küll.»
Ta viitas asjaolule, et maavalitsuse eestvõttel on algatatud terviseedenduse programme ning nii maakonnas kui Eestis on võetud eesmärk pikendada inimese oodatavat eluiga kümne aasta võrra.
«Iive muutub ühel hetkel positiivseks, kuid väljaränne paratamatult jätkub,» nentis Kruuse. «Inimesed lahkuvad siit ning tagasi enam ei tule, sest suurtes linnades on avaramad võimalused.»
Kolimisfirma juht Henry Kütt meenutas, et viimase kahe aasta jooksul on ta korra aidanud inimest pealinnast Viljandisse kolida. «2009. aastal oli üks inimene, kes oli läinud mõni aasta varem pealinnast õnne, edu ja armastust otsima, aga elu tõi ta tagasi.»
Kõigist lahkujatest peaaegu veerand olid Viljandi elanikud ning seetõttu jäi linn aastaga 166 elaniku võrra väiksemaks.
Linn kuivab kokku
«Tegelikult on lugu väga nukker,» nentis Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus. «Samas peame rõõmustama, et siit lahkumine pole kiirenenud.»
Elanike arvu pidev vähenemine sunnib linnajuhte kevadel alustama Viljandi uue arengukava koostamist ning Looduse sõnul ei saa sellesse dokumenti enam kirjutada uute ja suuremate ehitiste rajamise plaane. «Peame endale tunnistama, et võib-olla tuleb hakata hoopis tegevusi kokku tõmbama,» lausus Loodus.
Nii näiteks on aja jooksul Viljandis üks koolimaja üle jäänud ning ka paljud teised hooned on aastatega suureks muutunud.
Üks peamisi võimalusi, kuidas Viljandi kahanemist pidurdada, on Looduse meelest töökohtade lisandumine ja seetõttu peaks linn igati aitama neid ettevõtjaid, kes kavatsevad siin tegevust laiendada.