/nginx/o/2010/10/19/451505t1ha65d.jpg)
Maailmas on kümneid saari, millele pretendeerib mitu riiki. Mõnel juhul on suudetud vastuolud ületada ja saart hallatakse sõbralikult üheskoos, teistel puhkudel võivad pinged olla nii suured, et mere keskel asuva maalapi pärast võidakse käiku lasta relvad.
Viimase väite tõenduseks võib tuua Falklandi ehk Malviini saared, mis on enam kui sajandi olnud tüliõun Suurbritannia ja Argentina vahel ning mille pärast on maha peetud sõdagi.
Eespool nimetatute kõrval on maailmas mitu suuremat meresaart, millel asub kaks riiki. Sellised on laias laastus Haiti ja Küpros. Kariibi meres Haitil asuvad kõrvuti Haiti ja Dominikaani vabariik ning Vahemeres Küprosel Küprose ja tunnustamata Põhja-Küprose Türgi vabariik.
Nende kahe kõrval leidub selliseidki, millel paikneb peale põhiriigi veel mõne teise osa. Nimetada võib Melaneesias asuvat Uus-Guinead iseseisva Paapua Uus-Guinea ja kahe Indoneesia provintsiga, Timorit sõltumatu Ida-Timori ja Indoneesiale kuuluva Lääne-Timoriga ning Iirimaad, millest suurem osa kuulub Iiri Vabariigile ja Põhja-Iirimaa on Suurbritannia jagu.
Olgu öeldud, et mitu ühel saarel paiknevat riiki ei saa omavahel sugugi sõbralikult läbi. Kõige teravamad probleemid valitsevad mõistagi Küprosel. Kaks sealset kogukonda, kreeklased ja türklased ei suuda endi vastuolusid kuidagimoodi lahendada, mistõttu pole võimatu, et mingil hetkel puhkeb kahe saareosa vahel koguni lahingutegevus.
Saart poolitab peale etnilise jaotuse ka Euroopa Liit: kreeklastega asustatud põhjaosa kuulub ju Euroopa Liitu, türklastele kuuluv lõunaosa seevastu mitte. Juba üle 30 aasta lõhenenuna püsinud saarel on küll aeg-ajalt korraldatud rahukõnelusi ja need käivad ka praegu, kuid tolku pole nendest seni olnud.
Tuleb silmas pidada, et Küprose lõunarannikul on veel üks riik: nimelt asub seal Suurbritannia meretagune ala, mis koosneb Akrotiri ja Dhekelia sõjaväebaasist. Võib oletada, et kui saarel olukord pingestub, ei jää tuhanded briti sõjaväelased kindlasti pealtvaatajaiks.
Ka Haiti ja Dominikaani vabariigi läbisaamine pole briljantne, kuid vaenu siiski pole. Nende suhteid iseloomustab kõige paremini sõna «konstruktiivne».
Kui eelmise aasta algul tabas Haiti pealinna purustav maavärin, ulatas teiste maailma maade kõrval abikäe ka Dominikaani vabariik, lubades kodudest ilmajäänud, haavatud ja näljastel haitilastel lihtsustatud korras üle piiri tulla. Täis tuubitud bussides ja veoautodes pages katastroofi eest naaberriiki tuhandeid inimesi.
Paljudele dominikaanlastele see ei meeldinud, sest haitilasi saabus pärast maavärinat liiga ohtralt, nad muutsid hulga külasid ja linnu põgenikelaagriks ega taha kodumaale tagasi minna. Paljudel haitilastel pole tõtt-öelda kuhugi naasta, sest nende perekond on hukkunud ja kodu hävinud.
Dominikaani vabariik oli muide läheduse tõttu esimene, kes Haitile appi tõttas — mujalt maailmast läkitatud abisaadetised jäid tehniliste probleemide tõttu toppama. Viimane suurem uudis kahe riigi vaheliste suhete vallas annab teada, et Dominikaani valitsus on lubanud ehitada naaberrahvale kingituseks Haiti maatasa tehtud pealinna Port-au-Prince’i uue ülikooli.
Paapua Uus-Guinea sõltumatu riigiga kõrvuti asuvad Uus-Guinea saarel Indoneesiale kuuluvad Paapua ja Lääne-Paapua provints. Kui Paapua Uus-Guinea on suhteliselt rahumeelne, siis Indoneesia aladel tuleb aeg-ajalt ette vägivaldseid sündmusi ning protestiväljaastumised ja meeleavaldused on saare sellel poolel üsna tavalised. Pealegi on mõned paapualased poliitvangid: paljud sealsete provintside elanikud nõuavad Indoneesialt iseseisvust.
Just Indoneesia riigile kuulubki enim jagatud saari: peale Uus-Guinea ja Timori veel Borneo (jagab Brunei ja Malaisiaga) ja Sebatik (Malaisiaga).
Mainitute kõrval on olemas hulk väiksemaid mitme riigi vahel jagatud meresaari: Tulemaa, Corocoro, Usedom, Kataja, Märket ja teised. Kahe või kolme riigiga jõe- ja järvesaari on loomulikult veelgi rohkem.