Kolm kümnendit küüditamisest ja tühjast tööst

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšornobõli tuumajaam
Tšornobõli tuumajaam Foto: REUTERS/Gleb Garanich

Teisipäeval möödub 30 aastat Tšornobõli tuumajaama katastroofist, tuumaenergeetika ajaloo suurimate inimkaotustega õnnetusest.

Jah, just Tšornobõl, o-tähega. Eesti keele instituut on juba mõnda aega soovitanud kasutada seda, ukrainapärast nimekuju.

Selle üle, kui mitu inimest 26. aprillil 1986 asetleidnud katastroofi tagajärjel on hukkunud, vaieldakse tuliselt seniajani. 2005. aastal üllitas rahvusvaheline aatomienergiaagentuur IAEA raporti, milles nimetab selleks arvuks 4000 inimest. Viis aastat hiljem ilmus aga New Yorgi teaduste akadeemia raport «Tšornobõl: katastroofi tagajärjed rahvale ja keskkonnale», milles seisab, et aastail 1986–2004 on katastroofi tagajärjel kogu maailmas surnud ligi miljon inimest.

Märksõnad

Tagasi üles