Sõidan autoga Uku keskuse parklasse, topin klapinööbid kõrva ja käivitan listi lemmiklugudega. Et midagi tegemata ei jääks, avan nutitelefonis ka Facebooki uudisvoo.
Mis seal salata, taevas särav kelmikas kevadpäike ja hoogsad rütmid tekitavad kohe tunde, nagu oleksin sattunud vingesse muusikavideosse. Tegelikkuses kujuneb aga juba mõnekümne meetri pikkune teekond keskuse ukseni üksjagu konarlikuks, sest iga natukese aja tagant tuleb tõsta pilk ekraanilt, veendumaks, et suunataju alt ei vea. Samuti kisub mingi kuklatunne paranoiliselt üle õla kiikama, ega mõni masin minust üle veereda plaani.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
/nginx/o/2016/04/22/5292455t1hdba8.jpg)