Levimas on läkaköha ja kõhunakkused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu ülikooli viroloogialabori arst Ene Laja ütleb, et sel talvel pole grippi veel leitud, küll aga kimbutavad läkaköha ja kõhuhädasid põhjustavad viirused.
Tartu ülikooli viroloogialabori arst Ene Laja ütleb, et sel talvel pole grippi veel leitud, küll aga kimbutavad läkaköha ja kõhuhädasid põhjustavad viirused. Foto: Elmo Riig

Viirusnakkuste põdejate arv on Eestis praegu üsna tagasihoidlik, haigestumiste tippu ennustavad spetsialistid tavapäraselt jaanuari lõpuks.

Tartu ülikooli kliinikumi viroloogi Ene Laja sõnul pole Tartu laboris diagnoositud ühtegi klassikalise gripi juhtumit, küll aga on palju läkaköha ning noro- ja rotaviirust, samuti paragrippi.

Läkaköha leviku põhjuseks peab arst seda, et meil vaktsineeritakse selle haiguse vastu kõige vanemalt seitsmeaastasi ja kaitse kestab ainult 11. või 12. eluaastani. Näiteks USA-s vaktsineeritakse ka täiskasvanuid.

Kuigi läkaköha on eluohtlik ainult imikutele, on haiguse kulg pikk ja piinav ning kõik, kes haigestunuga kokku puutuvad, on samuti ohustatud, sest tõbi levib piisknakkuse teel. Köhahood võivad olla nii tugevad, et põhjustavad okserefleksi.

Täpse diagnoosi saab panna ainult laboris. Läkaköha raviks kasutatakse antibiootikume, mille määrab perearst.

Levivad ka niinimetatud mustade käte viirused noro- ja rotaviirus, mida rahvasuus tuntakse kõhugripi nime all.

Nende vastu aitab vaid hoolikas kätepesu ja puhtuse järgimine toidu valmistamisel. Õhu kaudu levivad need haigustekitajad vaid sel juhul, kui tõbine inimene on oksendanud ja viirused on okseosakestega õhku pääsenud.

Lihasvalu ja kõrge palavikuga kulgev haigus võib Ene Laja sõnul olla nii klassikaline gripp kui paragripp. Viimati nimetatu ei ole küll nii tüsistusteohtlik kui gripp, aga jääb vinduma ja inimene võib halva enesetunde ning köha käes vaevelda mitu kuud.

Viirusnakkuste vastu ravi ei ole, leevendada saab vaid vaevusi tekitavaid sümptomeid. Kindlasti tuleb hoiduda külmetamisest, palju juua ja anda organismile puhkust.

Terviseameti Tallinnas paikneva nakkushaiguste labori peaspetsialist Natalja Kuznetsova ütles, et seal on sel talvel tuvastatud juba 14 gripi A(H1N1) ehk rahvakeeli seagripi juhtumit. Haigeid on kindlasti rohkem, sest sageli ei võeta analüüse ega saadeta laborisse. Siiski pole käes haigestumiste kõrgpunkt. Natalja Kuznetsova arvates võib seda karta jaanuari lõpul.

Peaspetsialisti meelest on hiljaks jäänud ka gripi vastu vaktsineerimine, mida veel läinud nädalal ajakirjanduses hoolega soovitati. Antikehade väljakujunemiseks kulub kolm nädalat ja kui vahepeal kusagilt nakkus saada, võib põdemine olla üsna ränk.

Terviseameti Viljandimaa esinduse spetsialisti Jaana Pullmanni sõnul registreerisid arstid 27.—31. detsembrini Viljandimaal 172 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumist, neist lapsi oli 71.

Nädal varem oli haigestunuid 120, neist lapsi 61.

Läkaköha on diagnoositud vähe, aga selle põhjus võib olla üsna lihtne: inimesed ei lähe arsti juurde.

Tagasi üles