/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
Pole midagi mõnusamat kui kevadises päikesepaistes kaunist Eestimaa loodust nautida. Sakala looduskülje tiim kloppis kontidest laiskuse välja Läti piiri ligidal vonkleval viiekilomeetrisel õpperajal. Laukad, rabasaared, sillerdav järvesilm ja meeleolukas seltskond – kõlab nagu unistuste puhkus. Proovige järele!
Seisan kokkulepitud ajal tänavaotsal ja ootan, et fotograaf Marko mu sealt auto peale korjaks. Ehkki kellaaeg on võrdlemisi varajane, on päikesekiired suutnud õhusooja 11 kraadini kergitada ning kui kopsud karget õhku servani täis tõmban ja silmad sulen, käin korraks kusagil kauges lapsepõlves ära. On täpselt selline ilm, millega võis kilejope hõlmad esimest korda eest lahti jätta ja koolimütsi tavalisest uljamalt kuklasse lükata, kekatunnis lubati higilehase võimla asemel metsa orienteeruma ning kodus ootas kannatamatult värskelt õlitatud ketiga kokukas.