/nginx/o/2011/01/03/493235t1h966a.jpg)
Kuigi turumüüjad on kroonilt eurole üleminekuks enda sõnul hästi valmistunud, ei saa nad uue rahaga arveldamist eriti harjutada, sest kliendid pelgavad esialgu sellega maksta.
Viljandi turul liigub euro uue aasta esimestel päevadel aeglaselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ennelõunal oli Viljandi turul üsna vaikne: väljas leti taga tegutses vaid kaks müüjat. Nemad oletasid, et küllap hoiab paljusid turust eemal hirm uue raha tehingutega eksimise ees ja teised ootavad kolmapäevast pensionipäeva.
Sürgavere mees Aivar Randmaa, kes oli tulnud linna endale uut jopet ostma, tõi oma esimesed eurod just turule.
«Eks ma ole viimastel päevadel niisamagi poodides kolanud, aga ostnud olen ainult söögikraami,» rääkis Randmaa. Uut raha ta enda kinnitusel ei pelga — sellega tuleb vaid harjuda.
Üks raha korraga
Turuhoones Paugo talu liha müüv Maie Võhma tegi eile hommikul valdava osa tehingutest kroonides, sest suurem osa klientidest eelistas just seda. Ka Võhma pani ebatavalise vaikuse vanemate inimeste ettevaatlikkuse arvele.
«Meil on siin valdavalt vanad inimesed ja nad ei julge tulla, sest kardavad, et võõras rahas arveldada on keeruline ja sellele läheb palju aega,» kõneles Võhma.
Et turumüüjatel pole kassaaparaate, mis täpselt näitaksid, kui suur summa tuleks mingis vääringus tagasi anda, arveldab Võhma vigade vältimiseks korraga vaid ühes valuutas. «Kui makstakse kroonides, annan kroonides ka tagasi, muidu läheb lihtsalt sassi,» ütles ta.
Esimesi eurosid vastu võttes tabas müüjat väike ärevus, kuid järgmisele ostjale eurosid üle leti tagasi ulatades oli ta enda kinnitust mööda juba üsna rahulik.
Kalkulaator käepärast
Sama leti taga toimetav Vilmar-Jaanus Tõnisson vigu ei karda. Tema lubab kliendil, kes tasub valdava osa arvest kroonides, puudu jääva osa ka eurodes maksta. Kui ostjal jäi näiteks krooni ja 30 sendi väärtuses raha puudu, võeti appi eurokalkulaator, mis on käepärast peaaegu igal turumüüjal.
«Algul arvasin, et see on täiesti kasutu, aga nüüd on ikka väga hea,» rääkis Maie Võhma samal ajal, kui Tõnisson eurokalkulaatoril vajalikud arvutused tegi. Kuigi ostjal kulus müntide seast kaheksa sendi leidmiseks pisut aega, läks arve tasumine üsna lihtsalt.
«Natukene harjumatu on, et iga kliendi käest peab küsima, millises rahas ta soovib maksta. Mõned ütlevad kohe ise. Üks ütles, et Eesti rahas, aga siis parandas ja ütles, et Eesti kroonides,» kõneles Tõnisson.
Vähe münte ja vahetusraha
Müüjad kinnitasid kui ühest suust, et ostjad pole veel suuri mündihunnikuid turule toonud. Pigem tasusid nad 5- või 10-euroste paberrahadega, millele tuli siis müntides ja sentides tagasi anda.
«Eks me ole neid siin kogunud ja pangast saime ka 111-eurose komplekti, kus on kõiki münte mingi hulk,» selgitas Vilmar-Jaanus Tõnisson, kuidas on müüjatel õnnestunud peenraha hankida.
Kui turukaupmehed olid üsna rõõmsameelsed ja suuremateks turupäevadeks enda sõnul igati valmis, siis sealsamas lähedal tegutseva Konsumi kassapidajate ilme oli eile lõuna paiku juba üsna nukker.
Nende sõnul kasutavat kliendid kauplust pangakontorina, tuues suured kroonikupüürid poodi, et nende vastu väiksemaid eurosid saada.
Muidu poleks sellest kaupmeeste jutu järgi hullu, aga vahetusraha kipub ka poodides väheks jääma ja nii tuleb 500-kroonised esmalt sajasteks vahetada, enne kui võib ostu-müügitehingu juurde asuda.
MAKSMINE
1. jaanuarist on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro.
• Kroon kehtib euro kõrval võrdse maksevahendina veel uue aasta esimese kahe nädala jooksul, 14. jaanuarini.
• Kroonides makstes antakse üldjuhul tagasi eurosid.
• Eurosid on võimalik vahetusrahana saada sularahas makstes, sularahaautomaatidest välja võttes või pangakontoris raha vahetades.
Allikas: euro.eesti.ee