Jalakäijate käitumine Viljandi liikluses

On möödunud kolm ja pool aastat sellest, kui panin kirja väikese loo teemal, mis mind ka seekord sulepead haarama sundis. Toonase loo pealkiri oli «Ülekäigurada ei pruugi olla ohutu!». See on säilitanud seniajani päevakohasuse, sest paljud õnnetused juhtuvad just nimelt sebradel. Jalakäijad astuvad rahumeeli sõiduteele, vaatamata kummalegi poole. Ikka otse edasi!

Eriti olen märganud teismelisi noorukeid uljalt auto ette astumas, ilma et nad oleksid veendunud, kas auto pidurdas või hakkas pidurdama. Noorte seas on levinud ka muusika kuulamine. Aga kui kõrvades on kuularid, ei pane nad liginevat autot tahes-tahtmata tähele.

Olen Viljandis palju ringi sõitnud ja tähele pannud, et suur hulk jalakäijaid ei jälgi liiklust. Eriti just ületades teede ristumiskohta, kus jalakäijatel ei ole eesõigust. Pean silmas näiteks Tallinna ja Tartu tänava ristmikku, kus jalakäijad ületavad ristmiku rahumeeli, laskmata läbi autosid, mis soovivad sõita Tartu tänavalt välja Tallinna tänavale. See kõlab loosunglikult, kuid autojuht ja jalakäija peavad olema vastastikku viisakad ja tähelepanelikud.