Video: Viljandisse eksinud metskits rammis sarvedega aeda

Viljandlane Taavi Puru jäädvustas lühikese video metskitsest, kes oli linna sattunud. Keskkonnaameti andmeil eksivad just need metsloomad kõige sagedamini urbanistlikku keskkonda.

Nagu Puru rääkis, toimetas ta läinud laupäeva ennelõunal Meeme tänavas vanemate koduaias, kui märkas kümmekond meetrit eemal naaberkrundil sokku ehk isast metskitse. Seal inimesi ei ela ning õu on üksjagu võssa kasvanud.

«Kits oli maganud vaarikapõõsaste varjus ning minu kolistamine ajas ta üles,» jutustas Puru. «Seepeale pani kits jooksu järgmiste naabrite juurde, mille õuel aeda ees ei ole.»

Puru läks huvi pärast loomale järele ning nägi, kuidas too läbi mitme aia tormas. Vahepeal kadus ta mõneks minutiks silmist – erinevalt neljajalgsest astus kahejalgne ju mööda kõnniteed.

Videoklipi jäädvustas Puru siis, kui sokk oli jõudnud ühte Lembitu puiestee aeda. Et too just sinna sattus, andsid märku teised inimesed, kes olid aia juurde kogunenud. Nimetatud krundil takerdus kits korraks sarvedega võrkaeda.

«Üks proua helistas päästeametisse ja sai soovituse värav päästjate tulekuni kinni panna,» kõneles Puru. «Loom sai võrkaia küljest sarved vabaks, hüppas üle aia ning jooksis autode vahel mööda Lembitu puiesteed Tallinna tänava poole. Autojuhid märkasid teda ja jäid seisma.»

Kuidas soku teekond jätkus ning kas ja kuidas ta linnast pääses, seda Puru enam ei näinud. Päästeamet jõudis kohale, kui loom oli vaateväljast juba kadunud.

Puru märkis veel, et sokk oli terve ja tugev, vaid nahaga kaetud sarved olid viga saanud ja pisut verised. «Mina olen linnas varem näinud väikeulukeid, jäneseid ja rebaseid,» lisas ta.

Appikutsed päästjaile

Nagu ütles päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik, said päästjad 9. aprilli ennelõunal teate, et Viljandis Lembitu puiestee aias on verise sarvega kits. Nad läksid kohale, aga looma ei leidnud.

10. aprillil hilisõhtul kutsuti päästjad Viljandis appi vigase jalaga rebasele, kes jooksis Tallinna tänava piirkonnas. Kiik nentis, et loom kadus päästjate saabudes ja rohkem teda nende teada linnas ei nähtud.

Kommunikatsioonijuht märkis, et viimastel nädalatel on igapäevased teated liiklusõnnetustest, mille on põhjustanud sõiduki ette jooksnud metskits. Inimesed enamasti sellises õnnetustes viga ei saa ning päästjate abi vaja ei lähe. Seega edastavad päästjad info keskkonnaameti infotelefonile 1313 ning selle ameti inimesed omakorda informeerivad õnnetusest piirkonna jahimehi.

«Metsavaheteedel liiklejatel tasub praegu eriliselt tähelepanelik ja ettevaatlik olla,» toonitas Kiik.

Loom pääseb sageli ise

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et üht kindlalt soovitust, kuidas linna sattunud metsloomaga käituda, anda ei saa, aga tavaliselt leiab loom ise tee linnast välja.

Talvi sõnul võib alati helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313, millelt antakse juhtnööre edasiseks tegutsemiseks.

Looduskaitse peaspetsialist hindas, et metskitsed on ilmselt ühed kõige sagedasemad ees- ja aedlinnadesse sattuvad metsloomad. «Põhjuseks on ennekõike kitsede elupaigaeelistus: neile meeldib mosaiikne maastik, kus toitumisaladena kasutatavad rohumaad vahelduvad varjet pakkuvate metsatukkadega.»

Talvi märkis, et väikelinnadesse võivad julgemad isendid sattuda ilmselt nii toiduotsinguil kui rännuhoos. «Kui aga loom ei ole kuhugi takerdunud või lõksu jäänud, liikumisteed on avatud ja talle ei tekitata agressiivse ajamisega lisastressi, leiab ta enamasti ise tagasitee looduslikku elupaika,» lisas ta.

Tagasi üles