Pilliõpe ei tohi olla vaid valitute võimalus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandi huvikooli lapsed musitseerivad projekti toel saadud pillidega.
Viljandi huvikooli lapsed musitseerivad projekti toel saadud pillidega. Foto: Sirje Tooming

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks võiks igal lapsel olla võimalus õppida pillimängu, et kasvada õnnelikuks ja hästi hakkamasaavaks kodanikuks.

Nimelt kinnitavad uuringud, et pillimängu õppinud lapsed on õnnelikumad ja tulevad elus paremini toime kui need, kel pole pilli mängimise kogemust.

Kas kujutaksite ette elu ilma muusikata? See tundub võimatu, sest muusika on aegade algusest saadik olnud kultuuri lahutamatu osa, kujundanud meie etnilist identiteeti, kandnud eestlust edasi, toonud meid kokku õnnelikel ja kurbadel hetkedel. Muusikateadlase Kerri Kotta sõnul ei ole muusika pelgalt helid, vaid ka meie eneseteadvus. Muusika on meie folkloor, meie teine emakeel, mille omandamine algab instinktiivselt juba lapsepõlves.

Tagasi üles