Riigikogu EKRE saadikurühma juht Martin Helme pälvis kolm aastat tagasi laia avalikku tähelepanu ütlemisega «Kui on must, näita ust». Nüüd ründas ta Viljandi linnaraamatukogus peetud rahvakoosolekul välisministrit ja võimalikku presidendikandidaati Marina Kaljuranda tema rahvuse pärast.

FOTO: Marko Saarm / Mihkel Maripuu (Postimees) / montaaž

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitik Martin Helme teatas teisipäeval Viljandis peetud rahvakoosolekul, et välisminister Marina Kaljuranna kui potentsiaalse presidendikandidaadi probleem on lisaks reformierakondlikule seljatagusele tema vene rahvus.

EKRE korraldab sel kevadel oma vaadete tutvustamiseks ning uute liikmete värbamiseks üle Eesti rahvakoosolekute sarja «Kahekõne rahvaga». Teisipäeval Viljandi linnaraamatukogu saalis peetud kohtumisel astusid umbes 70 kuulaja ette EKRE riigikogu fraktsiooni liikmed Martin Helme ja Jaak Madison.

Enam kui kaks tundi väldanud kõnekoosolek kätkes endas suuremat osa praegusel ajal enam kõneainet pakkuvaid välis- ja sisepoliitilisi teemasid. Muu hulgas avasid esinejad oma kindlameelseid seisukohti Euroopa immigratsioonipoliitika, Kreeka võlakriisi ja Eesti-Vene suhete teemal. Räägiti ka Eesti kaitsepoliitikast, sisejulgeolekust ning haldusreformist.

Nii hingelt kui ihult

Koosoleku keskpaigas pühendusid kõnelejad lähenevatele presidendivalimistele. Martin Helme ütlemist mööda on EKRE soov, et sel korral ei pääseks Kadriorgu mõni «Reformierakonna käpik». Olles seejärel teravalt kritiseerinud Siim Kallast, jõudis ta praeguse välisministri Marina Kaljurannani, kellest on samuti juba mõnda aega räägitud kui võimalikust presidendikandidaadist ning kes selleteemalistes rahvaküsitlustes on pälvinud suurt toetust.

Ka Kaljuranna puhul nimetas Helme esmalt miinusena lähedasi suhteid peaministriparteiga, kuid nentis kohe seejärel, et tema põhiprobleem on hoopis see, et ta on rahvuselt venelane. Täpsemalt on Kaljuranna ema venelanna ja isa lätlane.

«Ma ei pane Kaljurannale pahaks, et ta on venelane, aga ma ei arva, et venelane võiks olla Eesti president. Maailmas on juba üks riik, kus on venelasest president,» sõnas Helme.

Sakala palus Martin Helmel täpsemalt selgitada, millega ta sellist inimese päritolul põhinevat hinnangut põhjendab, ning sai kinnituse, et poliitiku väljaütlemine kõnekoosolekul ei olnud mõttevääratus, vaid peegeldas tõepoolest tema tõekspidamist. «Meie erakonna arvates on Eesti idee poolest rahvusriik ja seepärast peame iseenesestmõistetavaks, et kõige kõrgemad avalikud ametid kannaksid seda aadet. Iseenesest on ju võimalik, et (muust rahvusest – toimetus) inimene on meie ühiskonnaga hästi integreeritud, nagu seda on Marina, aga sellest hoolimata peame õigeks, et president oleks eestlane nii hingelt kui ihult,» rääkis Helme.

Lisaks rõhutas ta, et neid teemasid tuleks käsitleda valehäbi tundmata. «Marina ei ole kunagi varjanud oma juuri. Samamoodi ei näe mina põhjust, miks ma peaks varjama oma arvamust,» resümeeris ta.

Nagu našilased Moskvas

Marina Kaljurand avaldas Martin Helme väljaütlemise suhtes kahetsust ning kinnitas, et on alati seisnud Eesti huvide eest. «Jah, olen venelane, olen Eesti kodanik ja Eesti patrioot ning olen selle üle uhke. Eesti on minu sünnimaa ja kodumaa, austan ja armastan Eestit. Olen kogu oma karjääri jooksul seisnud Eesti huvide eest – ka suursaadikuna Moskvas 2007. aasta aprillis ning mais, kui tuli kaitsta Eesti seisukohti Venemaa noorteorganisatsioonide otseste ja füüsiliste rünnakute ajal.»

Marina Kaljuranna hinnangul meenutabki Martin Helme poliitiline tegevus pigem eelnimetatud Venemaa našistide rünnakuid kui demokraatliku riigi parlamendi liikmele sobivat käitumist. 

«Helme ja tema räige retoorika ei tohi muuta minu ega teiste Eesti inimeste käitumist ja suhtumist. Me ei tohi jääda kuulama nende hirmutamist ja ähvardamist. Jään Eesti Vabariigi kodanikuks, kes kaitseb ja esindab väärikalt Eesti Vabariigi huve nii välisministri kui kodanikuna,» sõnas Kaljurand.

Uus tase

Politoloog Rein Toomla tuletas Helme retoorikat kommenteerides meelde, et rahvuse küsimust on eri vormides Eesti presidendivalimistel varemgi tõstatatud, kuid see on seni jäänud pigem ebaoluliseks kõrvalteemaks. Sedapuhku on politoloogi arvates tegemist uue tasemega, sest seni pole keegi pidanud kohaseks potentsiaalset kandidaati rünnata tema rahvuse pärast. «See on nüüd kindlasti uus asi,» nentis ta.

Küsimusele, miks pruugib ühe erakonna juhtfiguur seda laadi tööriistu poliitilises võitluses, nentis Toomla, et arvestus on pragmaatiline: niisugused põhimõtted võivad paljudele meeldida, sest neile ongi põhimõtteliselt vastuvõetamatu, kui mõne ministri või presidendi vanemad ei ole eestlased.

«Kui valijale on sellise asja tähtsustamine andestatav, siis poliitikud peaks küll olema tunduvalt tasakaalukamad. Loomulikult ei tohiks kandidaatide rahvus või kultuuriline taust olla valimiste keskpunktis. Vastasel juhul hakkame ühel hetkel ütlema, et kandidaati ei või kõrgele kohale valida sellepärast, et ta on naine või et ta on invaliid ehk ühe jalaga. Kogu arutelu peaks taanduma sellele, kas inimene võiks ametisse panduna mingil moel kujutada ohtu Eesti riigile, ja ma olen kindel, et ka Martin Helme nõustub, et Marina Kaljurand ei kujuta meie riigile mitte mingit ohtu,» arutles Rein Toomla.

Peaminister Taavi Rõivas kommenteeris sotsiaalmeedias: «Martin Helme, päriselt?»