Kaupmehel hakkas odavaid kasvuhooneid müües häbi

Tänapäeva kasvuhoonete konstruktsioon on nii tugev, et selle peal võiks käia kas või kümme meest korraga. Raivo Siimoni rippumist talub see suurepäraselt.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Viljandlane Raivo Siimon on juba seitse aastat kasvuhooneid müünud, aga kui algul pakkus ta odavaid Hiina omi, siis üsna pea mõistis ta, et targem on panustada kvaliteeti.

«Esimesel paaril aastal müüsin odavaid Hiina kasvuhooneid, aga kui mu enda koduõues näidisel tuulega plaadid minema lendasid, hakkas mul häbi ning sestpeale pakun vaid korralikku kaupa,» ütleb Siimon ning lisab naljaga pooleks: «Kui tahta head ja odavat kasvuhoonet, siis tuleb osta üks hea ja teine odav.»

Oma kaupa müüb ta kodulehe kasvuhooned.com vahendusel. 

Odava vaenlased on tuul ja päike  

Raivo Siimon märgib, et odavatele kasvumajadele ei söandaks tema mingit garantiid anda. «Ma ei kujuta ette, kuidas suured kaubakeskused üliodavaid kasvuhooneid müües hiljem probleeme lahendavad. Kerged kasvuhooned viib tuul ju lihtsalt minema. Roheline kile ei lase aga päikest läbi, pealegi juba kahe aastaga sööb päike selle katki.»

Siimoni sõnutsi on kliendidki hakanud aina enam lugu pidama korralikest ja paratamatult ka kallimatest kasvuhoonetest. «Nad on esimesed tuulekasvuhooned üle elanud, omad vitsad kätte saanud ning tahavad nüüd heast kasvuhoonest mõnu tunda. See, kel on aedniku pisik sees, esimeste raskuste puhul käega ei löö,» räägib ta.

Kodulehe rodoaed.ee vahendusel pakub väga suures valikus kasvuhooneid Harjumaal tegutsev Kalev Pärtna. Muu hulgas müüb ta kõikvõimalikke erilahendusi ja talveaedu.

Paksu lumega talved olid laastavad

Oma talveaias on Pärtna kasvatanud kõikvõimalikke eksootilisi kultuure, näiteks ananassi, banaani, füüsalit ja ingverit. Ka tema on veendunud, et hea kasvuhoone on paratamatult kallis.

Samas nendib Kalev Pärtna, et kohe heasse kasvuhoonesse investeerija säästab väga palju raha ja aega.

«Paar lumerikast talve näitasid, millised kasvuhooned Eesti oludesse sobivad ja millised mitte,» sedastab ta portaalis rodoaed.ee ning lisab, et 400–500 eurot maksva Hiina peene raamiga kasvuhoone eluiga on esimese tormini, samuti ei pea paksule lumele vastu idanaabri kumera katusega mudelid.

Pärtna märgib, et tema juurde jõudis selliste talvede järel hulganisti inimesi, kes olid oma õppetunni kätte saanud. «Kallis kooliraha, aga vähemalt jääb hästi meelde.» 

Raivo Siimon pakub kasvuhooneid, mille metallkarkass pärineb Leedust või  Venemaalt, aga plastkate on seesama mis teiste Eesti müüjate kasvuhoonetel. «Need metallkarkassid on tugevad ja kvaliteetsed, aga lääne omadest märksa taskukohasema hinnaga,» nendib ta.  

Kalev Pärtna märgib eespool mainitud portaalis, et 10–12 ruutmeetri suuruse odava kasvuhoone saab kätte umbes 600 euroga, paraku kestab see vaid paar talve. Korraliku 12-ruutmeetrise Belgia kasvuhoone eest tuleb välja käia 1900 eurot, aga see püsib 20–30 aastat.

«Kvaliteetsed kasvuhooned on väga vastupidavad, lisaks väga hea soojapidavusega nii varakevadel kui sügisel, see omakorda tagab parema režiimi ja korralikuma saagi. Kvaliteetse kasvuhoone raam kannatab 10 täismeest katusele ronimas, on disainitud ergonoomiliselt ning teda on mugav kasutada,» sedastab Pärtna.

Parim kattematerjal on kihtplast

Nii Kalev Pärtna kui Raivo Siimoni arvates on kasvuhoone mugavaim ja parim kattematerjal spetsiaalselt selleks toodetav polükarbonaatplaat ehk kihtplast.

«Plaadid on väljast kaetud erinevate kaitsekihtide ja UV-kaitsekihiga, seestpoolt aga omapärase kihiga, mis ei lase tekkida veetilkadel. Kondenseeruv vesi juhitakse mööda plaadi pinda alla vihmaveerenni. See on oluline paljude taimede looduslikult haigusvaba kasvatamise puhul,» selgitab Pärtna.

Tema kinnitusel on rodoaed.ee kaudu soetatud kasvuhooned väga paljudes Eesti kodudes, aiandites ja väikeettevõtjate aedades, sealhulgas presidendi maakodus.

Raivo Siimon nimetab oma viimase aja suurima kasvuhoonena mullu Suure-Jaani külje alla Rohekalda aiandisse rajatud 250-ruutmeetrist, kus perenaine kasvatab kevadel suvelilli ning hiljem võtab veel kurgisaagi ja seina äärest viinamarjadeltki nende jao.

Pärtna ütlemist mööda peaks kasvuhoone olema alumiiniumist konstruktsiooniga ja kattematerjalina soovitab ta polükarbonaatplaati, mitte klaasi.

«Alumiiniumraam on kerge ja kestab väga-väga kaua erinevalt rauast, mis roostetab aastatega läbi. Klaaskasvuhoone tekitab küll nostalgiat ja on veidi odavam, aga puruneb kergesti, vajab rohkem hooldust ning pole taimede seisukohast nii hea lahendus,» kõneleb ta. «Polükarbonaatplaat hajutab valgust, laseb läbi taimedele vajaliku spektriosa ja hoiab hästi sooja. See on löögi suhtes purunematu, pikaealine, kaalult kerge ja seda on lihtne hooldada.»

Polükarbonaatplaadi paksus võiks Pärtna sõnutsi olla kuus kuni kaheksa millimeetrit, muidu võib lumi selle sisse vajutada. «Polükarbonaadile antakse tavaliselt 12-aastane garantii, aga materjal peab muidugi vastu palju kauem,» lisab ta. 

Hobiaedniku kasvumaja optimaalne suurus on Pärtma hinnangul 10–14 ruutmeetrit, sinna mahub valik tomateid, kurke, paprikaid, maitsetaimi ja salatirohelist. «Suuruse ülemist piiri ei ole, aga väga väikeste puhul peab arvestama, et õhk kuumeneb seal kiiremini ning ühtlast niiskus- ja temperatuurirežiimi on raske hoida. Samuti on väikesed mudelid väga madalad sisse pugeda.» 

Hea kasvuhoone on mugav ja praktiline

Kalev Pärtna soovitab kasvuhoonesse muretseda ka lisavarustust, näiteks katuseluugi automaatsed avajad, et jääks ära kaks korda päevas lae alla ronimine. Samuti peaks igas kasvuhoones olema moodne keraamiliste anduritega kastmissüsteem, mis tagab taimedele ühtlase niiskustaseme.

«Kasvuhoone oleks hea paigutada päikeselisele kohale, eemale suurtest puudest. Hea oleks põhja-lõuna suund, siis saavad taimed päeva jooksul kätte maksimaalse valguse. Suurte puude all napib valgust ja on oht, et tuulega kukub peale mõni suurem oks. Samuti koguneb lehti ja muud prahti, mida on tüütu puhastada,» räägib Pärtna.

Raivo Siimon on märganud, et ise kasvuhoonet paigaldades on inimeste tüüpviga see, et seibid kipuvad varem otsa saama. Siis võetakse juhend lahti ja vaadatakse, kuidas on õige.

«Ilma juhendita ei olegi paigaldamine võimalik, tuleb ikkagi pidevalt näpuga järge ajada,» sõnab Siimon ning nendib: «Mida aeg edasi, seda enam tellitakse paigaldamine. Meie paneme keskmise kasvuhoone kahekesi ühe tööpäevaga püsti, aga mõnel kulub selleks kaks nädalat.»

Tagasi üles