Metskitsede kiire iive seab noored puud löögi alla

Kümmekond aastat tagasi, kui metskitsi oli palju, tekitasid nad metsanoorendikes päris suurt kahju. Foto: Peeter Kümmel

Metskitsi on viimaste aastatega palju juurde tulnud ja kui jahimehed nende arvukust piirama ei hakka, võivad metsaomanikud suurt kahju kanda.

Jahimees, eelmine Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Mart Tasane kinnitas, et juba mullu oli kitsi enam-vähem normi piires. «Jahimehed peavad valvel olema, et neid liiga palju ei saaks, muidu hakkavad nad metsaomanikele kurja tegema nagu 7–10 aastat tagasi,» rääkis Tasane. «Kui neid on korraga põllul 30–40, on nende populatsioon ilmselgelt liiga suur.»

Rängad talved

Jahimees märkis, et pakaselised ja suure lumega talved kärpisid metskitsede arvu väga väikseks. «Nad ei saanud enam lume alt toitu kätte ja olid kiskjatele kerge saak,» selgitas ta.

Seega oli kitsede nägemine paar aastat tagasi Eestis üsna haruldane, kuid viimaste pehmete ja soodsate talvedega on nad populatsiooni kärmelt kasvatanud.

Viljandimaa metsaülema Elor Ilmeti hinnangul praegu kitsed muret veel ei tee, aga kui arvukus suureneb, siis küll. «Eelmisel kümnendil, kui neid oli palju, olid nad väga maiad noorte metsakultuuride peale, seega jahimehed võiks neid vaos hoida küll,» rääkis ta.

Sama meelt oli metsnik ja metsakorraldaja Jaan Jaska. «Kui arvukus veel kasvab, satuvad löögi alla kuni 1,5 meetri kõrgused noorendikud, kõige rohkem just põlluvahetükkides. Eelkõige on ohus männid, aga  ka kuused,» rääkis ta.

Jaska nentis, et kui latv ära hammustatakse, jääb puu tippu tugev jõnks sisse ja esimene jupp läheb kõveruse nahka. «Kui kitsede arvukus väiksemaks jäi, läksid noored istandused kohe ilusamaks,» teadis Jaska. 

Jahimehele kerge saak

Mittetulundusühingu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liikme Olavi Udami sõnutsi on esialgu  kitsekahjustusi olnud vaid Järvamaal. «Muidu kahjustavad nad rohkem mände, aga aastatel 2004–2008 asusid isegi noori kuuski närima. Need kasvasid mitme ladvaga ning kvaliteetset puud enam ei saanud.  Enamasti söövad nad ikka rohtu, okaspuu kallale lähevad toidupuuduse hädas talve teisel poolel,» teadis ta. Udami arvates võiksid jahimehed hakata metskitsede arvukust piirama, sest nad paljunevad kiiresti.  «Maakondliku jahindusnõukogu liikmena tean, et 2015. aastal plaanisid jahimehed lasta 414 kitse, aga lasksid 437,» sedastas ta.

Mart Tasane rääkis, et kitsed on jahimeestele suhteliselt kerge saak. «Nad ei ole väga taibukad ja sokud, kes näevad kehvasti, on jooksuajal eriti rumalad. Kui tuul on õigest suunast, võib mõni noor sokk otse jahimehe poole jalutada,» jutustas Tasane.

Ta teadis rääkida, et noored sokud on meelissöök ilvestele. Nende populatsioon on parasjagu hästi väike, aga tänu kitsede juurdekasvule hakkab ilmselt suurenema. «Kui hästi teha osata, on kitseliha väga hea delikatess. Sellest tehtud vorst on parim, mida oskan tahta,» jutustas Tasane.