Entusiast asub Viljandi järve angerjaid asustama

Angerjate taasasustamise projekti eestvedaja Taavi Kobin käis eile Viljandi järve vett piidlemas. Suvel päästetakse sinna lahti Viiratsi angerjakasvatuse angerjamaimud.

FOTO: Elmo Riig

Kalastusentusiast Taavi Kobin loodab annetuskampaania abiga sel suvel Viljandi järve asustada 10 000 angerjamaimu ning viie aastaga selle arvu viiekordistada. 

Kobinile kuuluvas Kalastusparadiisi poes on olnud korjanduskarp üleval paar nädalat ja sinna on kogunenud ligi 500 eurot ehk 1800 noore angerja jagu raha.

«Koostöös DAG Reklaamiga tegime 25 korjanduskarpi, mille tahame panna eri asutustesse,» rääkis Kobin. «Kõik, kel on asja vastu huvi, pöördugu minu poole Kalastusparadiisi kauplusse.»

Sel nädalal käib Kobin oma projekti tutvustamas paljudes linna ettevõtetes, et neiltki toetust saada. Esimesena asus appi Tartu tänaval tegutsev North­meni kohvik, kes on lubanud anda iga ostetava kalaroa pealt angerjafondi 35 senti ehk ühe maimu jagu raha. 

Maimud Viiratsist

15 sentimeetri pikkused ettekasvatatud maimud ostetakse Viiratsi angerjakasvandusest. Taavi Kobin lubas, et noored uimelised lastakse vette siis, kui raha on kogunenud 10 000 maimu ostmiseks. Kui summa tuleb suurem, päästetakse järve lahti rohkem kalu.

«Arvatavasti tuleb vettelaskmise aktsioon mai lõpu ja juuli alguse vahel,» lausus ta.

Kui tavaliselt on noori kalu loodusesse lastud päeval, siis angerjaid tuleks Kobina sõnutsi vette lasta öösel, sest nad on öökalad ja kohanevad pimedal ajal paremini. Samuti ei ole siis liikvel röövlinde, kes neid aplalt veepinnalt haaraks.

Samasugust kampaaniat lubas Kobin jätkata ka järgmistel aastatel. «Eesmärk on asustada viie aastaga 50 000 angerjamaimu. Et inimesed sellesse ise panustavad, on ehk ka röövpüüki vähem ning alamõõdulised jäävad välja tõmbamata,» avaldas ta lootust.

Aastail 1960–1970 lasti Kobini andmetel Viljandi järve igal kevadel 500 000 haugimaimu, aga taasiseseisvumise järel on asustatud vaid 3000 kohamaimu ja 2600 haugimaimu.

«Mu poeg on praegu viieaastane ja viie aasta pärast on sel kevadel asustatud angerjad püügikõlblikud. Siis on tal põhjust õngega järve äärde minna, vastasel korral võib juhtuda, et ta jääb kalu vaid arvutimängudes püüdma,» märkis Kobin. 

Entusiast kinnitas, et teeb kõike koostöös keskkonnaspetsialistide ja angerjateadlastega ning kajastab ettevõtmise kulgu Facebookis. Seal saab näha ka seda, mitu kala parasjagu kogutud on. 

Oksjonile läheb kummipaat

Taavi Kobin loodab angerjate heaks arvestatava summa saada sel laupäeval Viljandi spordihoones peetaval kalastustarvete laadal korraldatavatel oksjonitel.

«Muu hulgas on pakkumisel eksklusiivne seljakott ja kummipaat,» kõneles korraldaja.

Loosiga saab võita veel uhke kajaloodi ning muid kalastustarbeid. Laadal  pakutakse kõike, mida matkasellid ning kalastajad vajavad, ehk paadist õngekorgini. Haaslava kalakasvandus on väljas karpkala-, linaski- ja angerjamaimudega, mida saab kohapeal püüda ja osta, et hiljem oma tiiki või järve lasta.

Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt kiitis algatuse igati kiiduväärseks.

«Järv muutub nii püüdjatele atraktiivsemaks,» märkis ta ning lisas, et tänavu tekib Euroopas angerjamaimude nappus.

«Tean seda,» nentis Kobin. «Kokkuleppe kohaselt on meil Viiratsi kasvandusega hind paigas, aga võimalik, et järgmistel aastatel tuleb ühe maimu eest juba märksa rohkem raha välja käia.»

Ain Järvalt ütles, et püügikõlblikuks saavad angerjad kuueaastaselt ning kohapeal püsivad nad 12–13 eluaastani, siis hakkavad rändama kudemiskohta Sargasso meres. Sinna jõudmiseks kulub neil aasta ja selle aja jooksul saavad kalad suguküpseks. 

Tagasi üles