/nginx/o/2016/04/11/5253327t1h97f5.jpg)
MA ASUSIN Kolga-Jaani valda juhtima novembri algul pärast tormilisi päevi, kui volikogu endisele vallavanemale umbusaldust avaldas. Tulin, sest lootsin midagi ära teha. See, et valla inimesed enne minu tulekut nii tülli olid läinud, oli mulle ebameeldiv uudis.
«Aga kui kaua üks tüli ikka kesta saab. Mina ei ole seda alustanud ega kavatse käituda kellegagi halvemini selle pärast, et ta endist vallavanemat on toetanud,» mõtlesin ning tulin. Tahtsin teha kõigiga koostööd ja leida tülitsevate poolte vahel ühist keelt. Lõpuks on valla hea areng ju kõigi huvides.
Loomulikult oli neid, kes lihtsalt selja keerasid või pahaselt susisesid: «Kas meil Kolga-Jaanis on vähe inimesi, et vallavanem tuleb Tartust tuua?» Samas oli teisi, kes pistsid käe pihku ja rõõmustasid: «Ammu oli juba muutust vaja.»
Inimesi on palju ja tõdesid on palju. Poliitiline võim on ka suurtes riikides vahetunud selle tõttu, et inimesed tahavad muutust.
Paraku olin naiivne. Aja jooksul hakkas mulle selguma tüli põhjus. See ei olnud tekkinud ühe umbusaldusega, vaid oli palju vanem ning umbusaldus oli ainult üks verstapost sel teel. Vana tüli kahe keskuse vahel, kahe küla vahel, kahe kolhoosi vahel...
Kui tulin, küsiti minult, mis on esimesed asjad, mida ma teha tahaksin. Vastasin, et esimese asjana tahaksin saavutada kodurahu, sest vaenulikus õhkkonnas on raske edasi liikuda. Nüüd, peaaegu pool aastat hiljem, pean nentima, et olen kaotanud lootuse saavutada sõbralikku töökeskkonda.
Jah, vald on täitnud temale pandud funktsioone. 2016. aasta eelarve on vastu võetud, alanud on haldusreformi läbirääkimised. Igapäevane töö käib. Formaalselt võttes ei olegi ehk midagi lahti. Samas ei andnud keegi mulle asjaajamist üle ja ilma lisatööjõuta ei ole võimalik seda ka ühepoolselt üle võtta: asjaajamiskord, valla põhimäärus ja palju muud vajaksid enne seda seadustega kooskõlla viimist.
Ma ei taha kedagi süüdistada, sest väikese valla käsutuses olevate piiratud ressurssidega ongi raske. Suurtest keskustest kaugel on vähe raha ja vähe inimesi, aga sama palju ülesandeid kui neis keskustes. Võib isegi imestada, kui head tööd sellistes oludes on võimalik teha. Näiteks sotsiaaltöö on väiksemates haldusüksustes sageli tõenäoliselt paremal järjel kui suurtes keskustes. Samas tuleb see kõik millegi arvelt: inimeste meeletu pühendumus, väikesed palgad...
Igal juhul ütlen: hea, et haldusreform on tulemas. Juba ammu oli aeg.
See on olnud mulle pingeline aeg. On olnud palju väljakutseid ja palju väga meeldivaid inimesi – nii Kolga-Jaanis kui teistes Viljandimaa valdades, samuti maavalitsuses. Tänan kõiki meeldiva koostöö eest. Hoolimata sellest olen otsustanud vallavanema kohalt lahkuda, sest ma ei usu, et suudaksin praegu valitsevas õhkkonnas endast maksimumi anda.