Kolga-Jaani hakkab taas vallavanemat otsima

Novembri algul hääletas Kolga-Jaani 11-liikmeline vallavolikogu Mihkel Kraavi sobivust omavalitsusjuhi ametisse. Nüüd tuli neil hakata taas vallavanemat otsima, sest Kraavil oli 8. aprillil viimane tööpäev. Mees lahkus omal soovil. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viis kuud tagasi Kolga-Jaani valda juhtima tulnud Mihkel Kraavile oli läinud reede selles ametis viimane päev. Omal soovil lahkunud Kraav põhjendab niisugust sammu tõdemusega, et ta on kaotanud lootuse saavutada sõbralik töökeskkond.

Mihkel Kraav selgitab oma otsust pikemalt tänase lehe arvamusküljel ilmunud kirjutises. Ta viitab suurele tülile, mis kohalike inimeste vahel kauaaegse vallavanema Kalevi Kauri umbusaldamise tõttu oli puhkenud. Kraav meenutab, kuidas ta sõnastas oma esimese ülesandena kodurahu saavutamise, sest vaenulikus õhkkonnas on raske edasi liikuda.

Ajapikku sai aga väljastpoolt tulnud omavalitsusjuhile oma sõnul selgeks, et ta on olnud naiivne, ning tüli põhjused on palju vanemad ja laiemad. Vastukaaluks märgib Kraav, et on vallavanemaks olemise ajal kohtunud inimestega, kellega koostöö on olnud väga hea.

«Hoolimata sellest olen otsustanud vallavanema kohalt lahkuda, sest ma ei usu, et suudaksin praegu valitsevas õhkkonnas endast maksimumi anda,» lausub nüüdseks endine omavalitsusjuht.

Ei võetud omaks

Mihkel Kraavi töö Kolga-Jaani vallavalitsuses sai läbi eelmise nädalaga. Uue vallavanema ametisse nimetamiseni täidab omavalitsusjuhi ülesandeid valla arendusnõunik Rivo Aren.

Kolga-Jaani vallavolikogu aseesimees Anzori Barkalaja, kes oli novembrikuise võimuvahetuse eestvedajaid, avaldas eile Sakalaga vesteldes arvamust, et ilmselt hakatakse uut vallavanemat otsima avaliku konkursiga. Ühtegi sellesisulist otsust pole aga veel langetatud.

Barkalaja leiab, et kuigi viimasel ajal on Kolga-Jaani vallavolikogus olnud kaks leeri, ollakse uue vallajuhi küsimuses ühes paadis.

«Minu isiklik agenda on olnud kogu aeg reaalse esindusdemokraatia toimimine. See tähendab, et asja tuleb koos arutada ning mõelda, millised on variandid,» rääkis volikogu aseesimees.

Tartlase Mihkel Kraavi talle võõra valla etteotsa kutsunud Anzori Barkalaja tõdes, et Kraav tuli vallavanemaks neutraalse ja pigem tehnokraatliku juhina. «Paraku ei võtnud ametnikkond ja väljakujunenud otsustusvõrgustik teda omaks,» lausus ta.

Sakala küsimusele, millised konkreetsed seigad ja isikud tema lahkumisotsuse taga seisavad, vastas Mihkel Kraav, et pööras arvamuslugu kirjutades sõnavalikule suurt tähelepanu ega soovi lisakommentaare jagades detailsemaks minna. Ta kordas artiklis väljendatud mõtet, et ei taha kedagi süüdistada.

«Ma mõistan kõigi osaliste motiive,» lisas Kraav.

Eksvallavanem kinnitas, et kuigi tema kokkupuude Kolga-Jaaniga jäi oodatust lühemaks, tekkis tal selle paigaga isiklik side ning seetõttu läheb talle valla edasine käekäik korda. Muu hulgas kinnitas Mihkel Kraav, et kui edaspidi peaks omavalitsuse juhtidel tema teadmisi vaja minema, on ta meeleldi valmis aitama. Muu hulgas tõi ta välja, et viimasel tööpäeval tulid talle head soovima ka sellised inimesed, kes seni olid tema suhtes kriitilised olnud.

«See tekitas meeldiva tunde,» tunnistas Kraav.

Haldusreformi lõpp läheneb

Ehkki haldusreformi lõpp läheneb kiiresti, avaldasid nii Mihkel Kraav kui Anzori Barkalaja eile arvamust, et võimuvahetus ei tohiks omavalitsust raskesse seisu panna. Mõlemad neist viitasid asjaolule, et ühinemisläbirääkimiste pidamiseks on ellu kutsutud komisjon, millesse kuuluvad eri vaadetega inimesed, ning seni on selle töö kulgenud ladusalt. Samuti ei napi Kolga-Jaanil ühinemisläbirääkimiste alustamiseks pakkumisi: nad on saanud selle nii Põltsamaa vallalt ja linnalt kui ka Viljandi vallalt ning lähiajal peaks lisanduma Suure-Jaani oma.

Kui Mihkel Kraavi ametiaeg kujunes lühemaks kui pool aastat, siis eelmine vallavanem Kalevi Kaur püsis valla eesotsas ligikaudu 25 aastat. Mäletatavasti hääletas volikogu enamus Kauri autoritaarsele juhtimisstiilile viidates maha, ehkki volikogu teine pool ning suur osa vallarahvast teda toetasid.