Kui 2013. aastal ümber Viljandi järve jooksul teiseks tulnud Sergei Tšerepannikov võitjast minut hiljem finišeerus, ei teadnud ta, et kolm aastat hiljem raiutakse tema nimi kivisse.
Dopinguga pahuksisse sattunud võitja nimi kustutatakse kivilt
/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
9. aprill 2016, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Traditsiooni kohaselt paigutatakse igal aastal stardipaiga lähedusse kivi, millesse on raiutud viimase võitja nimi. 86 kivist läheb esimest korda järvejooksu ajaloos üks väljavahetamisele.
Jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson selgitas, et Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium tunnistas 2013. aasta võitja Ilja Nikolajevi antidopingu reeglite rikkumises süüdi.
«Austame ausa mängu põhimõtteid, tunnistame dopinguagentuuri otsuseid ja lähtume sellest, et Ilja Nikolajevi võit tühistati,» rääkis Jürisson. Tema sõnul tunnistatakse 84. suurjooksu võitjaks tagantjärele teise koha omanik Sergei Tšerepannikov.
«Kolme aasta tagust kivipaigaldamise tseremooniat me taastada ei saa. Kui siis ainult niipalju, et Tšerepannikov ja toona linnapeana paigaldamisel abiks olnud Loit Kivistik tulevad 14. aprillil kell 17.45 seda uuesti tegema,» sõnas Jürisson. Samal päeval on Viljandis künnipäevajooks ning korraldusmeeskond otsustas need kaks sündmust ühitada.
Jürisson avaldas juhtunu üle kahjutunnet. «Ega me rõõmsad ole ja loodame, et see jääb viimaseks.»
30 aastat mitmesugustel Eesti rahvaspordiüritustel osalenud ja neid korraldanud Indrek Kelk hindas Viljandi järvejooksul juhtunut erandiks.
«Ma ei tea Eestis ühtegi teist sarnast juhtumit. Kahjuks annab see hoogu negatiivsele kuvandile, justkui käiks rahvasport ja doping käsikäes,» sõnas Kelk. Tema teada on ainuke rahvaspordiüritus, millel osalejaid kontrollitakse, Tartu maraton, ning tõendeid, et doping on rahvaspordiüritustel levinud või sellega kaasnev laialdane probleem, pole palju võtta.
«Vähemalt ei saa seda väita vastupidavusalade massiürituste kohta, kuhu inimesed tulevad nautima ühist looduses liikumist,» tõdes ta.