Postkaardid ja kirjad kaovad kümne kaupa

Inimesed kurdavad, et hulk neile posti pandud kirju on läinud kaduma. Foto: Marko Saarm / Sakala

Eilses Sakalas ilmunud lugu kirjade kadumisest ajendas toimetusega ühendust võtma mitut viljandlast, kes on omal nahal kogenud postiettevõtte Omniva halba tööd.

«Minuni ei jõudnud läinud aasta lõpul kolmest teele pandud kirjast ükski. Olen kindel, et need postitati,» kirjutas Suur-Kaare tänav 15 elav Tiina Kungla. Ta edastas ühtlasi Omivaga peetud kirjavahetuse.

Väike-Kaare tänav 22 elav Kaie Vardja kurtis, et ta ei saanud mullu kümnest jõulukaardist kätte ainsatki, samuti jäid kaduma jaanuaris talle 70 aasta juubeliks lähetatud viis õnnitluskaarti.

«Kui helistasin Omniva infoliinile, öeldi kurtmise peale, et lihtkirjad on ju väga odavad, milleks ma virisen,» jutustas Vardja. Ta käis ise kandekeskuses asja uurimas, aga kaarte ei leitud, ehkki läbi otsiti kõik kirjakotid. «Olen selle kõige pärast väga kurb ja pettunud,» sõnas ta. Küll jõudis temani hiljem Omniva lähetatud kontrollkiri. 

Postiljon sai hoiatuse

Külvi tänaval elav Anneli Edvand-Lepp kinnitas, et tema postkastis polnud jõulude ajal ühtki kaarti, ehkki kolm oleks pidanud kindlasti saabuma. «Sama lugu oli veebruari alguses saadetud sünnipäevakaartidega. Tegin Omnivasse päringu ja vastuseks sain, et piirkonna kirjakandjaga on tõsiselt vesteldud,» rääkis ta. 

Lepp lisas, et temal on 2015. aasta augustist alates kaduma jäänud kümmekond saadetist. «Milleks teenus, mis ei toimi?» tahtis ta teada.

«Minul kadus jõulupostkaart, leppisin sellega. Järgmisel kuul kadus mulle lähetatud küttearve. Helistasin Omnivasse, lubati uurida. Paraku ei olnud järgmist arvet ka veebruaris,» rääkis Ugala puiestee 25 elanik Tiiu Viilo. Seepeale pöördus ta uuesti Omniva poole.

«Siis öeldi, et minu postkast asub vales kohas ja mulle olevat selle kohta tehtud ettekirjutus. Öeldi, et eramaja postkast peab olema majaga piirneva krundi serval ja krundile postiljon tulema ei peagi,» rääkis Viilo. Ta lisas, et temani ei olnud ettekirjutus jõudnud ja postkast on samas kohas olnud juba 15 aastat, aga varem on kirjad korralikult tulnud. 

Võtavad mure luubi alla

Juhtumite kommenteerimiseks võttis Sakala ühendust Eesti Posti kandevõrgu üksuse juhi Arthur Raichmanniga. 

«Üleriigiliselt jõuab kohale 99,7 protsenti kirjadest ning Viljandi piirkond pole sellest märkimisväärselt erinenud. Praegusel juhul tundub, et veaprotsent koondub konkreetsetesse kohtadesse, mitte ei haju üldiselt kogu piirkonna peale,» rääkis ta.

Raichmann tõdes, et nii suuremahuline kirjade kadumine tekitab muret. «Võtame need piirkonnad üksikasjaliku vaatluse alla, et teenuse kvaliteeti ühtlustada ja parandada. Mõistame, et kliendil, kellel kolmest kirjast kaks viibib või üldse kohale ei tule, tekib kahtlus postiteenuse usaldusväärsuses.»

Raichmann nentis, et kirjakandjate tööd ja kanderinge on tulnud asutusel viimasel ajal ümber korraldada, sest postisaadetiste arv väheneb järjest kiiremini, sest kahaneb nii paberkirjade kui -arvete hulk.

«Kui kuskil piirkonnas väheneb kirjakandjate arv, käib see kooskõlas töö ümberkorraldamisega – näiteks jalgsikande asemele tuleb motoriseeritud kanne, mis võimaldab sama ajaga teenindada suuremat piirkonda.»

Raichmann ütles, et kirjade kadumisel on üldiselt kolm põhjust. Esiteks kirjakandja inimlik eksimus, mille tõttu jõuab kiri valesse postkasti. Teine põhjus on korrektselt tähistamata postkast ja kolmandaks võib olla kirjale valesti või puudulikult märgitud aadress.

«Kirjakastist saaja postkasti liikuv kiri läbib  kirjade korje, teekonna Tallinna sorteerimiskeskusesse, sorteerimise, liikumine kohalikku kandekeskusesse, mõnikord edasi ka pisemasse kandepunkti ning alles seejärel kirjakandja kotist saaja postkasti,» kirjeldas kandevõrgu üksuse juht.

Et lihtkirja teekonda ei registreerita, on seda tema tõdemust mööda tagantjärele otsida peaaegu võimatu. «Seetõttu on oluliste saadetiste lähetamiseks mõistlik kasutada tähitud kirja teenust. Lihtkirjaga raha saatmine on keelatud.»