Kolmest posti pandud kirjast jäi kaks teekonnal kaduma (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Märtsi keskel laskis Raimund Talts usaldusväärsetel sõpradel endale saata kirja Kuressaarest, Tartust ja Türilt, neist jõudis kohale vaid üks, Järvamaalt teele saadetud ümbrik.
Märtsi keskel laskis Raimund Talts usaldusväärsetel sõpradel endale saata kirja Kuressaarest, Tartust ja Türilt, neist jõudis kohale vaid üks, Järvamaalt teele saadetud ümbrik. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kollektsionäärina elavat kirjavahetust pidav viljandlane Raimund Talts pani tähele, et viimasel ajal ei jõua kõik lihtkirjad enam kohale. Märtsi keskel otsustas ta korraldada katse ja palus kolmel sõbral panna samal ajal posti endale mõeldud lihtkirja.

Kuressaares ja Tartus pandi kiri teele 18. märtsil, aga need ei ole seniajani pärale jõudnud. Koos nendega on kollektsionääril jäänud saamata Aruba, Makedoonia ja Horvaatia margid.

Kolmas ümbrik lasti postkasti 21. märtsil Türil. «Saatja jõudis enne vabandust paluda, et ta õigel ajal kirja posti unustas panna, aga tema saadetis oli 22. märtsi hommikul päral,» lausus Talts.

Valus hoiatus

«Sain päris valusa hoiatuse,» nentis Raimund Talts mõru muigega. «Saatjad on kindlad mehed: Marko Lehis on Viljandi filateeliaseltsi esimehe Kuressaares elav poeg ja Ivo Antonov kuulsa Tartu filateeliakaupluse omanik.»

Mitu kümnendit teiste kollektsionääridega kirju vahetanud Talts ütles, et esimene kiri läks tal kaduma läinud aasta märtsis. Siis pidi ta saama kolm kirja, aga temani jõudis kaks. Kindlasti jäid kaduma ka mõned jõulude eel teele pandud kaardid. Seda, et lihtkirjad kaotsi lähevad, on ta Viljandis kuulnud teisteltki. 

Omniva kommunikatsioonispetsialist Mattias Kaiv ütles juhtunut kommenteerides, et täpsemaks uurimiseks oleks kadunud kirjade kohta tarvis rohkem infot. «Kui on konkreetse adressaadi andmed ja kontakt, saame koostöös Raimund Taltsiga teha kontrollpostitused, et välja selgitada, kas kõik saadetised ikka jõuavad õigesti saajani. Kui ei jõua, võimaldavad kontrollpostitused välja selgitada probleemi põhjuse ja olukorra lahenduse.»

Kaiv selgitas, et kontrollpostituse korral lepitakse kliendiga kokku, mis kuupäeval materjalid teele pannakse. Määratud aja saabudes kontrollib klient, kas need jõuavad kohale. Kui selgub, et midagi on puudu, võetakse vaatluse alla, millistest kandepunktidest kiri on läbi läinud ja millistest mitte. Kaiv märkis, et kogu post käib Tallinna sorteerimiskeskuse kaudu. Vead on tema sõnutsi üliharvad, aga neid on kandekeskuses või kirjakandjatel ette tulnud.

Erilist muutust ei ole

Mattias Kaiv selgitas, et kirjad on vahel hilinenud seetõttu, et kirjakandja on vahetunud ning piirkond on talle võõras. «Enamik jõuab hiljem siiski kohale. Lõplikku kadumist on üliharva. Sel juhul peaks kiri kukkuma tänavale, sest lattu seisma jääda need üldiselt ei saa,» rääkis ta. «Kirju saadetakse Eestis iga päev kümneid tuhandeid, aga lõplikku kadumist on üliharva.»

Kaivu sõnutsi pole Viljandi piirkonnas kirja viibimise kohta käivate päringute ja kaebuste hulk kasvanud. Sakala küsimuse peale, kui suur see on olnud, ei osanud ta kohe vastata. «Saaksin selle edastada järgmise päeva hommikuks, hiljemalt kella kümneks,» vastas ta tund aega hiljem. 

Et kõnealune juhtum väärib täpsemat uurimist, lubas Omniva kliendiga kontrollpostituse tegemiseks kindlasti ühendust võtta.

Erakordne kogu

Raimund Taltsi hinnangul töötas Eesti Posti ajal kõik nagu kellavärk ning kirjad jõudsid kenasti kohale, aga kui ettevõte Omnivaks muutus, algasid ka viperused.

«Kui lihtkirjad kohale ei tule, kas on mõtet üldse sellist teenust pakkuda?» küsis ta. «Selle aasta algusest olen tähtsamaid kirju lasknud saata vaid tähituna.»

Iga tähitud kiri maksab 3 eurot ning kuus kulub tal kirjadele 100–200 eurot.

Mattias Kaiv kinnitas, et probleemid ei ole nimevahetusega seotud. «Ettevõtte sisu ja toimimine on jäänud samaks,» sõnas kommunikatsioonispetsialist.

Raimund Talts kogub peale kõigi maailma riikide markide veel münte ja paberrahasid. 

«Olen saanud kokku üsna erilise kollektsiooni, sellist ei ole võimalik raha eest osta, saab vaid pika ajaga tekitada,» rääkis ta. Kõik kogutu on korralikult kataloogis, maailmajagude kaupa ja riigiti tähestiku järgi ritta seatud.

Tagasi üles