/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
Kõo vallavanem Tarmo Riisk ei ole enam nõus võtma kohtus karistatud kriminaalkurjategijaid üldkasulikku tööd tegema. Niisugune samm väljendab protesti leebete karistuste vastu, mida paljude varguste ja muude süütegude eest on kohtus järjepanu määratud.
«See on müstika, mis on kestnud juba aastaid. Vargusi on tihti. Need, millega vahele jäädakse, on köömes. Inimesed ei lähe enam kurtmagi, vaid kannatavad vaikselt ära. See on tohutu ebaõiglus,» kirjeldas vallavanem emotsionaalselt.
Tarmo Riisk ei ole ainus Põhja-Viljandimaa omavalitsusjuht, kes räägib, kuidas elanikud on sagedastest sissemurdmistest ja muust sellisest väsinud ega mõista, miks korduvalt kriminaalkorras karistatud mehi trellide taha ei saadeta. Kõo valla külje all asuva Võhma linna pea Anneli Siimussaar kinnitas, et ka tema juures on kodanikud mitmel korral sel teemal rääkimas käinud.
«Inimesed on väga mures,» tõdes Siimussaar. Tema sõnul on jõutud aruteluni, et tavalised võhmalased võiksid koopereeruda ja õhtuti linna peal patrullimas käia.
«Oleme seda isegi politseiga arutanud, aga niisuguste patrullijatega on see lugu, et neil ei ole mingisuguseid õigusi. Nad võivad küll jälgida ja näha, aga kui tekibki mingi situatsioon, võib juhtuda, et nemad jäävad kannatajaks,» kõneles linnapea.
Sakala kajastas veebruari algul Viljandi kohtumajas langetatud otsust, millega määrati neljale mehele karistus paljude varguste eest. Üks neist sai sama kohtuotsusega karistuse ka läinud aasta mais Võhmas auto süütamise eest.
Eri kuritegude hulk, meeste karistusregistrid ning mitu omavahelist seost võtavad silme eest kirjuks. Trellide taha ei saadetud aga veebruaris mitte kedagi.
Neljast mehest kolm, kellest kõnealune kohtuotsus räägib – 34-aastane Kermo Anvelt, 24-aastane Alvar Valdre ja 22-aastane Maddis Auspere –, on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seekord seisid kõik kohtukulli ees peamiselt hulga kütusevarguste eest, mille nad olid toime pannud kolmes omavalitsuses: lisaks Võhmale ja Kõole Suure-Jaanis. Auto süütas nimetatute kaasosaline, 23-aastane Janek Tamm, kes polnud ainsana varem kohtus süüdi mõistetud.
Anveltile, Valdrele ja Ausperele määratud karistuste pikkus jäi viie kuu 28 päeva ning ühe aasta kolme kuu vahele. Need kõik asendati üldkasuliku töö (ÜKT) tundidega. Mehi ei saadetud trellide taha, kuigi kõigil neist olid varem kandmata karistused, mis tähendab, et nad ei olnud jõudnud oma eelmiste kuritegude eest määratud tingimisi karistuste katseaega läbida. Kunagi kolm aastat neli kuud vägivaldse röövimise eest vangis olnud Alvar Valdrele oli see viimase aasta jooksul juba teine kord, mil kohus jättis katseajal toimepandud kriminaalkuriteost hoolimata reaalse vangistuse määramata.
Tarmo Riiski sõnul mõjus niisugune uudis kogukonnale külma dušina, sest tärganud oli lootus, et varasemaid karistusi arvestades mehed enam kongipistmisest ei pääse. Läks aga teisiti.
Eespool kirjeldatu on põhjus, miks jättis Tarmo Riisk mõne kuu eest alla kirjutamata Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusest saadetud dokumendile, mis käsitles koostöö jätkamist ÜKT-d tegema määratud inimeste rakendamises.
«Ma olen seda üle kümne aasta teinud, aga enam mitte,» sõnas vallajuht.
Sealjuures võib ta oma kogemuse põhjal väita, et karistada saanud meeste töölevõtja riskib suure vaevaga. Kui Kermo Anveltile mõisteti 2010. aasta mais varguste ja grupiviisilise omavolilise sissetungi eest 480 tundi niinimetatud meelt parandavat tööd, asus ta seda kohaliku kandi mehena Kõo vallavalitsuse juhendamisel tegema. Muide, ka tookord oli Anveltil varasem tingimisi karistus kandmata. 2007. aasta novembris oli ta süüdi mõistetud omavolilises sissetungis ja kehalises väärkohtlemises.
Toonast kogemust meenutab Tarmo Riisk aja- ja vaevarohkena. Tema nägemust mööda võib üldkasuliku töö tegemine just tööandjalt väga palju asjaajamist ja pingutust nõuda.
Võhma linnapea otsustas ühele ÜKT-d tegema pandud mehele seekord siiski võimaluse anda, kuid määras enne reeglid kindlaks.
«Minu tingimus oli, et ühtegi eksimust ei tohi olla ning lapsehoidjat me mängima ei hakka. Kui tulevad eksimused, lõpetame asja päevapealt ära,» ütles Anneli Siimussaar, kellel on oma sõnul varasemas tööelus ÜKT tegijatega palju kokkupuuteid olnud.
«Nendega on olnud paras peavalu,» ei salanud ta.
Seni märgitud neli meest pole sugugi ainsad, kes viimastel aastatel kõnealuses piirkonnas vargustega vahele on jäänud. Näiteks 2014. aasta suvel said Kermo Anvelt ja Maddis Auspere varguste ja sissemurdmiste eest tingimisi karistuse koos kaheksa kaasosalisega. Need olid Steven Tani, Taavi Almar, Ivar Karron, Taimar Randva, Jaan Eiert, Meelis Hiob, Raimo Kuik ja Argo Koodres. Erinevatest otsustest välja tulevaid nimesid kohtulahendite registrist läbi lastes muutub süütegude ja dokumentide hulk kiiresti nii mahukaks, et seda kõike ei suuda hallata.
«Kurb on see, et noortele jätab see mulje, et mitte midagi ei juhtu,» lausus Anneli Siimussaar leebetest karistustest rääkides. «Meil kasvabki juba peale punt noori, kes on järjest midagi korraldanud.»
Linnapea viitas sellega hiljutistele sissemurdmistele, mille taga näevad omal käel uurimistööd teinud kohalikud elanikud Võhma alaealisi koolilapsi. Nad on tunginud näiteks kasutatud rõivaste kauplusesse ja uisuväljakule ja lahkunud leitud peenrahaga.
Ka Tarmo Riisk tõi esile väga halva eeskuju aspekti. Ühtlasi jagavad kaks omavalitsusjuhti kartust, et ühel hetkel võib seaduskuulekate inimeste karikas täis saada ning seejärel omakohtu korras kätemäärimiseks minna.
«Ma ei tea, kas keskaegseid asju on vaja siia ilma tagasi tuua. Tahaks ikka loota, et...» muutus vallavanem mõtlikuks.
Sakala pakkus prokuratuurile ja kohtule võimalust veebruaris otsuseni jõudnud kohtuasjas määratud karistusi põhjendada.
Prokurör Merike Tikk märkis juba mõne nädala eest saadetud selgitustes, et selles kriminaalasjas oli neli süüdistatavat, kellest üks on varem kriminaalkorras karistamata.
«Ainult varem kriminaalkorras karistamata süüdistatavale nõudsin kohtus kokkuleppemenetluses karistuseks tingimisi vangistust. Talle mõisteti karistuseks aasta 11 kuud 26 päeva vangistust ning määrati kaheaastane katseaeg,» resümeeris Tikk ning mainis ka asjaolu, et kolm süüdistatavat olid juba varem kriminaalkorras karistatud.
«Kõnealuses kriminaalasjas esitatud süüdistuse põhiosa on seotud kütusevargustega,» jätkas prokurör. «Et isikud olid varem karistatud, siis leidsin, et kõige mõjusam karistus neile on üldkasuliku töö tegemine. Kohus nõustus minu väljatoodud argumentidega ning määras Valdrele karistuseks 450, Anvetile 268 ja Ausperele 178 tundi üldkasulikku tööd.»
Merike Tiku selgitust mööda tähendab see seda, et inimesi ei ole karistuse kandmisest vabastatud, vaid neile on mõistetud vangistus, mis on asendatud üldkasuliku töö tegemisega.
«Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta ning neile on määratud konkreetsed tähtajad, mille jooksul tuleb töö ära teha. Lisaks on Alvar Valdre, Kermo Anvelt ja Maddis Auspere allutatud üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile. See tähendab, et igale süüdi tunnistatud mehele on määratud kriminaalhooldusametnik, kes jälgib, et isik täidaks kontrolli nõudeid ning teeks üldkasulikku tööd. Juhul kui süüditunnistatud mehed nõudeid ei täida või ei tee üldkasulikku tööd, jätavad näiteks kas või osa üldkasuliku töö tunde õigel ajal tegemata, saadab kohus nad vanglasse karistust kandma.»
Eile õhtupoolikul teatas prokuratuur Sakalale, et kohus on andnud loa Alvar Valdre vahistamiseks ning ta on kinni peetud. Teda kahtlustatakse varavastastes kuritegudes.
Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm sedastas, et kohus nõustus kokkuleppemenetluses otsust langetades prokuröri põhjenduste ja taotletava karistusega.
«Rõhutame, et veebruaris tehtud kohtuotsusega on neljale inimesele mõistetud karistused ainult antud asjas esitatud süüdistustes ehk peamiselt kütusevarguste eest ja mitte varasemate tegude eest,» teatas Tamm.
Ta lisas, et omad tagajärjed on sellel, kui süüdimõistetud ei täida üldkasuliku töö kohustust või rikuvad käitumiskontrolli nõudeid. «Sel juhul tuleb neil minna vangistust kandma. Vangistuste pikkused jäävad vahemikku ligi kuuest kuust kuni peaaegu kahe aastani.»
Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur registreeris Kõo ja Suure-Jaani vallas ning Võhma linnas eelmisel aastal 65 varavastast süütegu. Piirkonnapolitseiniku Ivo Kralle sõnul ei saa öelda, et sissemurdmised ja vargused kuidagi esile kerkiksid. Lahendada õnnestus nimetatud juhtumitest 28 ehk 43 protsenti.
See näitaja oli prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjaki kinnitusel üsna võrdne teiste piirkondade omaga.
Tema tõdemust mööda on olnud alust arvata, et eri sissemurdmiste ja varguste taga on samad isikud. «Tavaliselt on need juhtumid ka lahenduse saanud,» teatas Gonjak. «Kahjuks pole aga süüdlastele kohtus määratud karistused soovitud mõju avaldanud, mistõttu tulebki politseil samade isikutega mitu korda tegelda.»