/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2010/12/29/490745t1hba8c.jpg)
Mullu Viljandimaa jaekaubandust vaevanud madalseis on nüüd ületatud ja kuigi aasta lõikes on käive suurenenud tasapisi, küündis jõuludeaegne müük lausa rekordite ligi.
Viljandimaa kaupmeestel hakkab masu pikkamisi mööda saama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakonna suurima jaekaubandusettevõtte, Viljandi tarbijate ühistu turundusjuht Kristo Mägi lausus, et kriisi taandumist võis märgata juba sügisel. 23. detsembril sai ettevõte aga justkui jõulukingi: Maksimarketi päevakäive ületas isegi buumiaja parimad tulemused.
Mägi möönis, et rekord tuli üsna napilt ning vahepealse käibemaksu tõusmise ja kaupade kallinemise tõttu ei pruugi tänavune jõulureede püsivhindadesse arvestatult kõigi aegade parim olla.
«Meil oli selle tulemuse üle siiski hea meel ja järgnevadki päevad olid üllatavalt suure käibega,» rõõmustas Kristo Mägi. «Ma ei hakka konkreetset arvu ütlema: võib-olla läheb keegi kadedaks.»
Optimism väheneb, kulutused kasvavad
Kõiki ühistu kauplusi kokku võttes oli 2010. aasta samuti edukam kui suure languse poolest meelde jäänud 2009. Sama suundumust kinnitasid «Sakalale» ka teiste küsitletud poodide juhid: kasvanud on nii läbimüük kui ostu keskmine suurus.
«Seda, kas masu on üle läinud, ma päris kindlalt siiski öelda ei julge,» tunnistas Anttila kaupluse juhataja Liia Tõnisson. «Ikka veel on kuulda, et inimesi koondatakse, ja ega varem koondatutestki kõik tööd ole leidnud.»
Ka BNS-i tellimusel Faktum & Ariko korraldatud hiljutine uuring näitas, et tarbijate optimism on juba teist kvartalit kerges languses. Sellegipoolest on inimesed samal ajal kulutusi hoopis suurendanud. Seda kajastavad ka kaubandusettevõtete kasumid, mis on statistikaameti sellenädalase teate järgi jõudnud buumieelsele tasemele.
Jõuluehteid igal aastal ei vahetata
Anttila Viljandi poel läks äri detsembris paremini kui möödunud aastal. Koos Centrumiga korraldatud öömüügi kampaania, mis võitis juba mullu suure populaarsuse, meelitas tänavu kohale veelgi rohkem rahvast. Liia Tõnissoni arvates võib müügi suurenemise taga olla inimeste soov osta vajaminevad asjad veel kroonide eest. Konkreetset menukit, mida palju kingituseks soetati, ta nimetada ei osanud.
«Ega meil pudi-padi õieti ole — müüme pigem valmisriideid ja muid kallimaid asju,» rääkis ta. «Küll aga oli märgata, et spetsiaalselt jõuludeks mõeldud kaup, nagu ehted ja elektriküünlad, ei läinud eriti hästi.»
Männimäe Selveri juhataja Marina Lillepõld nentis, et tema pood arvestas jõulukauba nõudluse kahanemisega ja tellis seda varasemast vähem. Lillepõllu sõnul tuli mõne aasta eest turule hulk moodsaid kaunistusi ja toona soetati neid ohtralt.
«Igal aastal ju ei osteta uusi kuulikesi või elektriküünlaid,» pidas ta langust loomulikuks. «Ainult väga trenditeadlikud inimesed soovivad uudseid värve.»
Kinkekomplektid olid kuum kaup
Nagu Anttila ja Viljandi tarbijate ühistu esindajad, ei osanud ka Selveri juhataja klientide lemmikkinke esile tuua. Tema sõnul leidis sooja vastuvõtu võimalus lasta kaupluses kokku seada oma soovidele vastav kinkekomplekt.
Pakkidesse pandi glögi, tee ja maiustuste kõrval ka tarbeesemeid, konserve, hoidiseid ja siirupit.
Suure lumesaju tõttu käis laupäeval Viljandi Selveris arvatust vähem kliente, kuid pühade-eelsed päevad olid sealgi rahvarohked.
«23. detsember oli ilmselt kõikidel kaubandusettevõtetel aasta rekordpäevi,» lausus Lillepõld. «Meil on olnud varasematel aastatel natuke paremaid tulemusi, aga oleme tänavusega samuti rahul.»
Konkreetseid arve ei soostunud Lillepõld ütlema, sest Selver on Tallinna Kaubamaja kontserni osa ja selle majandustulemuste avaldamist kitsendavad börsireeglid.
ARVAMUS
Marina Lillepõld,
Männimäe Selveri juhataja
See aasta on Selverile nii ostu suuruse kui käibe poolest kindlasti parem kui eelmine, ent impulssoste ei ole enam nii palju kui buumi ajal.
Kui paar aastat tagasi mingi kaup meeldis, tõsteti see korvi. Nüüd on inimesed targemaks saanud. Asju ei peeta soodsaks ainult ilusa värvilise hinnasildi põhjal, vaid uuritakse ka kilo- või liitrihinda ja võrreldakse, missuguse firma toode on odavam.